5. mai

Ammustel aegadel oli 5. mai ajakirjanduspäev. Ametlikumas keelepruugis küll "Pravda" ilmumise aastapäev, aga vähemasti Eesti NSV-s kujunes see mitte niivõrd poliitiliseks tähtpäevaks, kuivõrd lihtsalt ajakirjanikest kolleegide lustlikuks pidupäevaks.

Sel päeval tehti kokkuvõtteid kõikvõimalikest ajakirjanike loomevõistlustest, selgusid järjekordsed teenelised ajakirjanikud, kelle hulgas oli väga häid ajakirjanikke igas mõttes: Valdo Pant, Ivar Trikkel, Ott Kool, paljud teised.

Õhtul aga peeti pidusid, esialgu olid need minu mäletamist mööda peaasjalikult Pärnu maantee ajakirjandusmaja saalis, hiljem aga ajakirjanike ballid mitmesugustes restoranides ja peosaalides. Mäletan selliseid pidusid restoranides "Kevade", "Kännu Kukk" "Kungla" "Gloria", Kadrioru kohvikus, mõnel aastal ka Tombi kultuuripalees Salme tänaval, vist veel kuskil.

Need olid väga lõbusad õhtud. Palju süüa-juua, palju tantsu, palju sõbralikke kolleege. Kui ma veel "Noorte Hääles" töötasin, olin ühele niisugusele peole restoranis "Kevade" hiljaks jäämas. Juhtumisi märkas mind pidulikus pikas kleidis tänaval astumas kunagine kooliõde, kes töötas kiirabis ja oli just patsiendi haiglasse viinud. Rohkem mitte kunagi pole mul õnnestunud restorani sõita kiirabiautos...

Ja nii palju, kui neil õhtutel, pole ma vist kunagi elus enam tantsinud.
.
Oh, tegelikult võiks neist 5. mai pidudest veel palju kirjutada. Aga läheb liiga nostalgiliseks.