"Õhtune uue aasta vastu võtmine ei erinenud eriti mujal toimuvast. Vast ainult selle vahega, et vana aasta õhtul tulevad naabrid kellegi poole kokku. Söömine-joomine, laulmine, pillimäng, rakettide laskmine. Ent uue aasta hommikul sain meeldiva šoki osaliseks. "Ma ei tohi täna majast välja minna, enne kui külamehed on üksteise pool head uut aastat soovimas ära käinud," ütleb mulle mu tütar. "Kui naine esimesena majja sisse astub, ei too see õnne. Mees peab see olema."Mulle ka meeldib, aga Tallinnas on ilmselt hilja seda taas juurutada, sest siin pigem kardad iga ukse taga olevat võõramat meest, kui et pead teda õnnekuulutajaks :)
Ja nii oligi. Vanad ja noored täisjõus talumehed käisid talust talusse head uut aastat soovimas. Memmed ja noorikud aga ootasid neid. Mu tuttav talumees käis jala hea lahmaka maad maha, et seda kõigile teha.
Olen lugenud seda kommet raamatutest, kuid et see elujõulisena ning oodatuna veel alles on, seda poleks uskunud. --- Feministid võivad seda muidugi narruseks pidada, kuid mulle selline komme meeldib."
Tänane päev minu vabas elus oli juba natuke tööpäeva moodi. Ja meeldiv oli üle hulga aja näha kunagist kursaõde. Seisime keset päikeselist tänavat ja rääkisime maast ja ilmast päris pikalt.
Ei ole see komme välja surnud ühti, ka meie külas ei astu uuel aastal ühtegi majja kõigepealt naine - ikka peab esimene tarreastuja olema mees ja esimene uusaastasoov mehe suust kõlama. Ebausk, aga mine sa tea!
ReplyDeleteJah, see on tavalisem, et esimene uusaastasoov peab mehe suust kõlama, aga see, et selle soovi ütlemiseks suisa pikkade teede kõndimine ette võetakse, on ebatavalisem.
ReplyDelete