Makroefekt meeldib mulle eriti lillede pildistamisel. Pisitillukestest märkamatutest õitest saavad sel viisil senitundmatud troopilised kaunitarid. See on umbes samasugune efekt, kui esmaavastus kusagil lõunamaal, et meie väikene potiasalea seal hoopiski suure puuna kasvab...
Aga ka kõikide muude asjade puhul annab makro juurde uusi jooni. Lausa kosmilisi mõõtmeid. Niidijupikesest saab boamadu, tolmukübemest ränirahn, valgusesilmast supernoova.
Mõnel juhul tekitab makro aga tugeva võõristusefekti - nii mõtlen ma alati poliitikute hiigelpilte vaadates, kui mõni järjekordne valimiskampaania käimas on ja keegi A, K või muu ennast üheksakorruselise maja küljesuuruseks venitada on lasknud, et need vennikesed põevad küll tugeva astme suurusehullustust.
Teiste fotojahiliste makrod on siin.
misasjad on need teisel pildil?
ReplyDeletemakro pildid on töesti möista mõista pildid teinekord... :)
Lilled on imekenad - seda lilled peavadki olema. Aga kas kolmandal pildil on koogipind ja mis imeasi küll teisel pildil nii ilus välja näeb..?
ReplyDeleteRistikunutt,
ReplyDelete"soolaliivaroos",
väga kõrbenud koogipind,
viimane on vist rohtliilia, see tavaline toataim, millel on väga-väga-väga väikesed õied, mis tegelikult on sama väga-väga-väga ilusad.
See viimane on jäänud ikka õrnaks ja hapraks, mis sest, et temast makro sai :)
ReplyDeleteHästi ilus lillakasroosa lill :)
ReplyDeleteMinu hinge ka liigutas valge lille haprus. Tàpselt òige tehnika valitud selle edasiandmiseks. Ma olen òrn nyyd kohe... Imeline.
ReplyDeleteValge õrnus... Lemmik! :)
ReplyDeleteSee soolaliivaroos on mõnusalt ulmeline.
ReplyDelete