Talvine pööripäev. Kokkuvõte 2008. a ilmunust

Talvine pööripäev... Tasahilju hakkab nüüd päevadesse valgust juurde tulema. See kukesamm on peaaaegu märkamatu, aga hingele hea.

Päris rahulik aasta oli. Kui loomingust rääkida, siis on oluline muidugi oma isikulugude raamatu "Eestimaa ilu" ilmumine. Inimesed, kellest raamatus juttu, on seda kindlasti väärt. Tänu sponsoritele ja kirjastusele Kentaur kujunes see ka meie kingituseks Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks. Reklaami pole suurt olnud, ka esitluse jaoks polnud mul finantse, sestap on müük edenenud rahulikult. Tagasisidena tegid mulle suurt rõõmu sõnad ühe kolmkümmend aastat tagasi kohatud ja pärast seda mitte nähtud inimese kirjast:

"Oma laupäevasel tavakülastusel raamatukokku leidsin uudiskirjanduse riiulilt Sinu raamatu. Mulle meeldis väga Sinu valitud kaanekujundus ja kui sügavamõtteline koondpealkiri aastate jooksul kirjutatu kohta. Vaat, see on tõeline EESTIMAA ILU, tema väljapaistvamad inimesed, kellest mitut tunnen isiklikult. Ja milline südamlik ja lugupidav lähenemine! Ei mingit kurjust, kadedust ega kandumist odava populaarsuse taotlemisse. Igast loost hoomas autori sügav austus intervjueeritava vastu.Aitähh Sulle, et sain sel nädalavahetusel sellise lugemiselamuse!"

Aitäh, K! Hea on teada, et see raamatumõte mõnes hinges vastu tuksus.

Oma lugusid olen tiksunud tasa teha, aga igas kuus ikka midagi. Märtsikuu Elukirjas ilmus lugu blogimisest, mille tegemine oli üks algtõuge ka minu blogimisele. Lihtsalt et proovida, uudishimulik nagu ma olen, vaadata internetivõimalusi, millest usutletavad mulle kirjutasid. Järgmise aasta jaanuari lõpul saab siinne blogi aastaseks ja küllap on aeg mõtelda, mis edasi saab, kas jätkata või ei.

Selle aasta lugudest on mulle endale olulisemad olnud taas kirjutised inimestest: lastekirjanik ja toimetaja Olivia Saar, "Prillitoosi" tegija teleajakirjanik Hille Tarto , "Päevatee" tegija raadioajakirjanik Liina Kusma, riigikogulase Peeter Tulviste mõtted ajalikust ja igavesest , Nõmme muuseumi lugu, veel mõni...

Reisikirjadest on ilmunud mullune teekond Lõuna-Portugalis ja mitu teksti läinudsuvisest Walesi ja Cornwalli poolsaare reisist: Edeni Project, Blenheimi palee, Stonehenge, Bath jt.

Omi mõtteid olen avaldanud seoses ahelkirjadega, teietamise ja sinatamisega, prüginduse korraldamisega, kodakondsuse ja Sakala keskuse teemadega, täiskasvanud laste ja vanemate kooselust, salmikute pidamisest ja mälestuste hoidmisest, muidu elust ja olust jne. Kõigile ei saa siia viidet panna, sest neid kas pole internetis või on poolikult.

Viimaseks sel aastal ilmunud looks sai "Nooruslikud märtsikuud" ajakirja Noorus märtsinumbritest aastatel 1985-1994. Kirjutasin selle kokkuvõtva loo ÕpL toimetuse soovil ja hiljem oli mul väga hea tunne, sest selle nüüd juba kaugele jäänud aastakümne märtsinumbrite sirvimist alustades ei kujutanud ma ette, et nii paljud sel ajavahemikul Nooruses esinenud nimedest, inimesed, kellest toona kirjutati, ja inimesed, kes ise kirjutasid, on praeguseks väga tuntuks saanud. Paljud tegutsevad praegugi täie hooga, mõnda enam pole... Kirjanikud, kunstnikud, sportlased, õpetajad, ajaloolased, ajakirjanikud, igasuguste alade edasiviijad – kõik nad on midagi loonud ja rajanud, et Eesti elu edeneks. Aeg kulgeb omasoodu ja meie koos temaga. Tore on, et oskasime Nooruse toimetusega neid inimesi juba toona märgata.

Mõni tänavu kirjutatud asjake ootab veel ilmumist. Mis parata, väljaanded vähendavad mahtu ja ilmumise ootejärjekord pikeneb...

Veel olen tänavu toimetanud mõnda tõlkeraamatut, mis ilmuvad tõenäoliselt järgmise aasta alguses. Aga isekirjutamine tundub mulle siiski toimetamisest rohkem sobivat.

Niisugune suhteliselt optimistlik kokkuvõte sai.
Kell tiksub edasi...

Pilt on mu mälestus selle aasta suurtuisust, pööripäevaks just sobiv, kõigile parimate jõulusoovidega.