Lehed

03/12/2008

"Raske on olla jumal"


A. tuletas mulle hiljuti meelde, et üks tema lemmikraamatuid on Strugatskite "Raske on olla jumal", mispeale ma seda ka ise uuesti sirvisin. Üks mõte tundus praegu eriti aktuaalsena. Rahavaesel ajal kiputakse esmajoones kultuuri ja teaduse kallale asuma. Et mis nad kulutavad...

Strugatskid kirjutavad:
"Ükski riik ei saa areneda teaduseta - naabrid hävitavad ta. Kunstide ja üldise kultuurita kaotab riik enesekriitikavõime, hakkab soosima ekslikke tendentse, sünnitab iga hetk varisere ja lurjuseid, arendab kodanikes tarbijavaimu ja enese ülehindamist ning langeb lõppude lõpuks täpselt samuti arukamate naabrite ohvriks. Võib kuipalju tahes jälitada raamatutarku, keelata teadusi, hävitada kunste, kuid varem või hiljem tuleb aru pähe võtta ja hambaid kiristades ometi avada tee kõigele, mida võimuahnus, juhmus ja harimatus südamepõhjast vihkavad. Ja kuidas ka need võimul seisvad hallid teadmisi ei põlga, ei saa nad ometi ajaloo objektiivse paratamatuse vastu, nad võivad selle käiku ainult aeglustada, kuid peatamine pole nende võimuses. Teadust põlates ja kartes on nad siiski sunnitud seda soosima, et püsima jääda. Varem või hiljem tuleb neil anda luba ülikoolide ja teaduslike ühingute asutamiseks, tuleb rajada uurimiskeskusi, observatooriume, laboratooriume, tuleb luua haritud ja mõtlevate inimeste kaader, need inimesed aga ei allu enam nende kontrollile, neil on hoopis teistsugune psühholoogia, hoopis teistsugused tarvidused, nad ei saa elada ega tegutseda vanas õhkkonnas - madala kasuahnuse, väiklaste huvide ja nüri eneseimetluse õhkkonnas. Neile on vaja uut õhkkonda - üldise ja kõikehaarava teadmishimu loomispingest küllastatud õhkkonda, neile on vaja kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid, ja võimulseisvad hallid on sunnitud selleski järele andma..."

Pikk tsitaat sai, aga ajal mil kultuuriministeerium on kohati kultuurituse ministeerium ja kaht kultuuriasutust sunnitakse tengelpunga nimel linnavõimu poolt vastasseisu, on see minu arvates asjakohane mõttekäik.

* * *
Ulmevallast on ka aeg, mida näitab A. ajanäitaja pärast põrandale kukkumist. Stopperi seis on 00 minutit, 88 sekundit ja 21 sajandiksekundit veel otsagi. Vanasti oleks öeldud, et kell näitab kalossinumbreid, nüüd aga on uued ajad, uued tuuled... paraku tuleb ka uus kell muretseda.

2 comments:

  1. Mul on umbes sarnane kell olnud pidevas kasutuses (võtan käelt ainult pestes) juba 17½ aastat. Nuppudelt on nikeldus maha kulunud ja 24H nupp hästi ei liigu, aga käib väga täpselt (kella täpsus tähendab, et viga püsib sama, st läheb ette või jääb maha päevas/nädalas sama palju), läheb nädalas ligikaudu 2 s ette.

    Kummalistest numbritest: oli bussis masin, mis lõi papist piletile kuupäeva ja kellaaja, et siis ümberistumisel saaks näidata, et pilet veel kehtib. No kuupäev sattus masinas olema 52. juuni. Järgmise bussi juht pinnima, et kust ma sellega tulen. Seletasin, mis liinilt, ja juht jäi rahule, et eks see üks imelik liin ole.

    Vene ajal oli maaliinidel piletitrükkimismasin, millel sai lüüa pileti hinnaks 0 rbl 00 kop ja millest tollased bussijuhid räägivad seniajani ülivõrdes. Nimelt saanud väikese käsitööga kümnete kopikate templiratta 0 nikerdada 8-ks ning 80 kop otstel sai seega juht trükkida korraliku pileti, aga masinast raha läbi ei jooksnud. Kõik olid rahul: sõitja maksis sõidu eest, sai korraliku pileti ja juht tõmbas Vene riiki 80 kopikaga.

    ReplyDelete
  2. Pildil olev kell on küll noorem, aga kah täpne. Tähendab, oli täpne :)

    52. juuni on päris hea. Meil siin ühes kaupluses müüdi hiljuti mingi kuu 35. päeva toodangut.

    ReplyDelete