Tervitusi sünnipäevaks!

"Eile ma tegin jõle suure jõe."
"Kui suur see jõle suur on?"
"Noh kole suure jõe."
"Mis see kole on?"
"See on - noh sa tead küll - nii suur kohe, et ma sain seda Mustaks Kevadiseks Teeks kutsuda." (1973)
x x x

"Tead, see on täitsa tõsine asi. Üks laps oksendas lennukist alla."
"Kus sina seda nägid?"
"Ma nägin okset. Porilombis. Aga üks poiss ütles, et see on linnukese sitt." (1973)
x x x

Vanaema ütles millegi puhul ähvarduseks, et sureb varsti ära. P (külmavereliselt): Noh ega sa täna või homme veel sure. Sul ikka läheb mõni päev aega." (Sept 1973)
x x x

Viisin P-le postkaardi, ütlesin, et päkapikk Tihane tõi. Koputas aknale, ütles, et väljas nii kurb ja nii pime. Ma andsin talle piparkooki. Jäi rahule, lendas ära.
P: "Ah-haa, ta vist ei teadnud, et teiselpool (aknal) pekki saada on."
x x x

"Emm, kui ma nii väike olin, et alles sinu kõhu sees elasin, kuidas ma siis süüa sain?"
"Sina sõid minuga koos."
"Kas siis seda, mis sinu maost mulle tilkus?"
x x x

"Emm, kas sul on olnud täpiline rätik?"
"On küll, siis kui sind veel polnud."
"Ära valeta, mina pole näinud."
"Sa ei saanudki näha, kui sind veel polnud."
"Aga mina nägin siis läbi sinu silmade, et sul polnud täpilist rätikut."
x x x

"Emm, anna mulle paberit."
"Sul on ju joonistuspaber, mul on ainult see õhukene."
"Joonistuspaberile joonistasin maja, see on paksem, aga magistraali mets on ju ka pehmem ja õhem." (1974, nov)
x x x

Õhtul kell kaheksa pidi olema saluut, mis oli toaaknast hästi näha. Kell seitse tulime õuest ja järsku kerkis magistraali metsa kohale kolm rohelist raketti.
P: "See on see proovipauk."
Hiljem vanaemale: "Tead, me nägime seda ennesaluutiproovipauku, kus kolm. Ei, me kolme pauku ei näinud, me nägime ühe paugu kolme raketti." (1974)
x x x

"Ema, ega sa täna tööle ei lähe?"
"Miks ma siis täna ei peaks minema?"
"Täna on jaanipäev."
"Mis siis? Kas sa mõnda Jaani tunned ka?"
"Tunnen."
"Missugust?"
"Jaani kiriku Jaani."
x x x

Pärast mootorrattavõistlust:
"P, seitse naist läks sõitma ja neli naist jõudis finišisse. Mitu metsa ära kadus?"
Vaikus.
"Mitu inimest meil korteris elab?"
"Viis."
"Viis inimest läks metsa, kaks tuli tagasi, mitu metsa jäi?"
"Kaks."
"Kuidas kaks?"
"Aga laps on ju kodus!"
"Millal ta koju tuli?"
"Siis kui teised metsas olid."
x x x

Korvpall. "Tead, ema, ma arvan, et see tuleb lehes panna sinna, kus on kirjutatud "Sport". Selle alla peab panema. Ükskord hakkasid "Kalev" ja Tbilisi "Dünamo" võistlema korvpallis. Aga Tbilisi "Dünamo" ei saanud algul korve ja selleks läks "Kalev" juhtima. Ja siis, kui mina taadi toast ära tulin, siis oli juba seis 25:20 ja viiepunktiline vahe oli. Edasi ma ei vaadanud."

Jalgpall. "Ükskord, kui ma vaatasin oma televiisorist, siis hakkasid kaks saksa meeskonda võistlema. Nad kukkusid hästi palju. Valgete särkidega mehed said hästi palju väravaid. Kirjuta siia - jalgpallis. Väravpall on ju ka. Mustad ainult said kolm väravat ja valged siis said viis väravat ja läksid juhtima. Ja edasi oli siis nii, et, et... Siis teisel poolajal läksid mustad ette kümne väravaga ja nad jätsid valged kuue väravaga maha. Kui tuli juba kolmas poolaeg, noh, tead, kui teise poolaja lõpp tuli, siis enne seda lõppu oli nii, et valged said kah kümme väravat ja mustadel jäigi kümme ja tuli viik ja jalgpall lõppes ära."

Teeme ühe võrkpalli kah. "Ja kui võrkpall algas, siis mängisid Leningradi "Spartak" ja Tartu "Kalev". Ja Leningradi "Spartakul" läks nii hästi, et nad said 20 punkti ja jätsid "Kalevi" omad maha kümne punktiga. Siis jäi kümnepunktiline vahe. Kui oli juba teine poolaeg, siis valged läksid kahekümne kaheksaga juhtima ja mustadel oli kakskümmend kuus. Leningradi spartakid said kaks punkti täis ja siis oli viik. Kui võrkpall hakkas lõppema, siis pärast viiki natuke läks üks viigist kahe punktiga edasi. Ja siis lõppeski see võrkpall ära. Kohe ma pidin minema pesema ja siis läksin ma magama peale pesemist. Mida sa küsisid? Tartu "Kalev" võitis." (5-a.)