Just parasjagu siis, kui üht maailma usundite teemalist eestindust üle vaatasin, helises uksekell. Ukse taga olijad tahtsid mulle anda mingi infolehe. Kui küsisin, mille kohta see on, siis vastas noormees, et elust pärast surma ja sellest, kuidas olla õnnelik. Tänasin ja ütlesin, et ei soovi. Noormees küsis vastu: "Kas teid siis see teema ei huvita".
Ei hakanud talle pikemalt selgitama, et olen niisugused teemad enda jaoks juba selgeks mõtelnud. Ka polnud mul pikemaks suhtlemiseks aega.
Hiljem mõtlesin, et huvitav, mida oleks infolehe pakkuja arvanud, kui oleksin vastu küsinud küsimuse, mille kallal parasjagu pead vaevasin. Nimelt on eestikeelsetes allikates - nii kirjandus- kui ka teatmeteostes, lisaks ka internetis - suur segadus mõne islamiga seostuva sõna kirjapildiga. Näiteks kas õige on Ahmadiyya või Ahmadija või hoopiski tõlkija pakutud Ahmadijja, mis mulle täitsa vastuvõtmatu tundub? Samamoodi on segadusi ka sõnadega Tidžanij(j)a, mille puhul kasutatud nii Tižaniyyat kui Tižanjat, Umaijjaadid peaksid olema Umaijaadid jne. Siis veel Qadirijja, Kubravijja, Šadhilijja, mida kõiki algselt iyya-na kirjutatakse. Kuidas need ikkagi peaksid eestikeelses tekstis olema?
Võib-olla mõni keeleküsimustega tegelev tarkpea oskab nende sõnade kohta midagi arvata. Oleksin väga tänulik
No comments:
Post a Comment