Minu selle suve suurim õis

Minu sel suvel nähtud rohketest õitest suurim, kahjuks küll veel lahti puhkemata, kasvas Eedeni aias. No mitte just seal, kust Aadam ja Eeva välja aeti, aga igati huvitavas paigas, kus ka mao salakavalust karta ei tulnud.

Eedeni aiad asuvad Suurbritannias Cornwalli poolsaarel. Neljandat korda oli Eden Projecti hooldaja Tim Grigg suutnud kasvatada haiseva laibalille Amorphophallus titanumi peatse õieavamiseni. See Sumatra vihmametsade taim avab õie ainult 48 tunniks ja kütkestab putukaid oma lehaga. Praeguseks tõenäoliselt on ta juba ära õitsenud, sest mina nägin teda augusti alguses. Sellisenagi oli ta aukartust äratavalt suur.



Eedeni aiad ehk Eden Project on üks Suurbritannia Millenniumi-projektidest, mis viidi ellu looduse kurja kasutamist meenutavas vanas kaoliinikarjääris St Blazey küla ja St Austelli linna lähedal. Siia rajati mitu kasvuhoonet maailma eri paikade taimestikuga. Üks neist kasvuhoonetest, vihmametsade taimestikuga, on maailma suurim. Rajatised kujutavad endast nn bioome, tehniliselt ja välimuse poolest väga moodsalt, geodeetiliselt ehitatud plastikpoolkerasid. Neid on ilus vaadata, tundub, nagu oleksid kuhugi fantaasiamaailma saabunud.



Vihmametsade bioomis on õhk üliniiske, isegi pildistada on raske, sest paksus niiskuses hajuvad teravad kontuurid ja fotokat tuleb tihti kuivatada. Seepärast on seal tehtud, nii laibalille kui ka teised pildid niiskusudused. Siin näiteks pole mitte päris Indoneesia küla, vaid osake troopikabioomi väljapanekust. Nagu oleks kaugele maale sattunud...



Lugu Eedeni aedadest. Siinsed pildid loo juurde ei mahtunud.