Minu lapsepõlves olid Õhtulehes lisaks surmakuulutustele ka kuulutused abielu lahutamise kohta. Küllap oli nii ka teistes kohalikes lehtedes, sest ÕL oli kohalik leht, Tallinna oma. Mõnikord oli neid teateid mõni veerg, mõnikord pool lehekülge -- üsna palju.
Kuulutuses seisis kirjas, et siis ja siis lahutati selle ja selle abielu sellest ja sellest. Muud midagi. Aga see oli oma lakoonilisuses hirmutav. Samuti ei tahtnud keegi jutulõksutajate hammaste vahele sattuda. Nii juhtuski vahetevahel, et mõni abielu jäi lahutamata, sest oli häbi või piinlik või vastumeelne kõige ilma kõneaineks saada.
Vist umbes samasse perioodi jääb ka abielus eksinute noomimine parteikomiteedes, aga sellest ei tea ma midagi.
Niisugust äärmuslikkust ma õigeks ei pea. Aga igatahes peeti sel ajal oma elu oma eluks ja ei rutatud oma pere musta pesu teiste silme alla pesema.
Nüüd on saabunud teine äärmus - "Tõehetk", milles ka kõige lähedasematele ei halastata, ja teismeliste neidude ülestunnistused oma sekspartneritest. Me teame peaaegu kõike üleaisalöövate vanemate meeste abieluvoodites ohkavatest ja ohkivatest oma ja võõrastest naistest. Iga järgmine endast teadaandja justkui püüaks selles osas teisi/eelmisi üle lüüa. Minul on suurem... Ja kui üle lüüa ei saa, siis teatatakse, kui vilets ikka üks või teine voodikaaslane on olnud. Eriti meelsasti teatatakse seda siis, kui need voodikaaslased juhtumisi ka veel kuulsad on, sest ehk hakkab tuntusest midagi teatajalegi külge.
Komblus on unustatud, moraalsus ahistab, kõlblusest ei taheta midagi teada, kaasinimesest, ka elukaaslasest lugupidamine on üldse ununenud... Solgiämbreid püütakse ikka ja jälle kellegi pähe kallata.
Tühja sellest, kui kogu maailm teab, et keegi lahku või kokku läheb, miks ta läheb ja kelle pärast läheb -- peaasi, et sellega saab teenida raha, populaarsust, reklaami, tulu ja mida kõike veel. Kõik müügiks!
Ma pole mingi puritaanlik moraalijünger, aga sellest kõigest ei saa ma aru. Mulle tundub, et niisugune maailm on määrdunud ja mõttetu ning püüab ka mind määrida ning järjest lollimaks ja mõtlemisvõimetuks muuta.
EDIT// Siinseid mõtteid olen kasutanud selles artiklis (OpL, 3. okt 2008).
No comments:
Post a Comment