Tänavu on seda küll hilja ütelda, aga...
Ärge abielluge jaanilaupäeval. Või jaanipäeval. Ega ka mitte jõuluajal. Üldse mitte mingisuguste pühade ajal.
Kui kõik läheb hästi ning te elate koos õnnelikult, siis on teil vedanud ja te saate kõiki pühasid tulevikus rõõmsalt ja heade mälestustega tähistada.
Kui elu untsu keerab ja te kibedustundega või, nagu vahel juhtub, tõreldes ja maid jagades lahku lähete, siis on need pühad teie jaoks eluks ajaks kas täiesti või natuke vähem rikutud. Ikka tuleb meelde, et vaat siis oli mu pulmapäev, aga... Ja nii on see ka kümme, kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend aastat hiljem.
Abielluge kõige tavalisemal päeval, kõige harilikumal ajal!
Siis on lootust, et see päev muutub teile kauniks lisapidupäevaks. Kui kõik läheb ühisel eluteel hästi, siis olete eluks ajaks ilusad pühad juurde saanud.
Kui midagi untsu keerab, siis pole te vähemasti oma pühi ära rikkunud...
See muidugi eeldab, et neid pühasid suure hoolega tähistatakse. Meie oleme tavaliselt sellised, kes lähevad jõululaupäeval pitat sööma ja siis mingisse täielisse luuserite baari õlut jooma. Viimasesse küll rohkem olude sunnil, sest ega sel päeval lahtiolevate baaride valik just lai pole :)
ReplyDeletePõhimõtteliselt võiks ju lahutuse korral siis panna tõsise jõulupiu iga aasta püsti. Nii vastukaaluks minevikule ;)