Loen tänasest Postimees.ee-st, et Tallinna südalinna Sakala keskuse asemele uut kultuuri- ja vabaajakeskust rajav arendaja kavatseb homme välja kuulutada keskuse uue nime. Sest keskuse arendaja esindaja Peeter Rebane väidab, et Sakala keskus ei ole nimi, mis uue keskuse olemust ja sisu peegeldaks, vaid on seotud punase minevikuga ja kommunistliku parteiga.
Sakala on muistne maakond. Eestlaste vabadusvõitluse üks sümboleid. Kui see ka "punane minevik" on, siis on kellegi teadmised ajaloost küll üsna mädad.
Olen kultuuri- ja haridustegelase Kalju Lutsuga muu hulgas rääkinud ka Sakala keskuse nime saamisest ja algusaastate ajaloost. Kirjutasin sellest kaks aastat tagasi Õpetajate Lehe loos "Lutsu Kalju elu ja asjaajamised":
"Luts määrati poliitharidusmaja direktoriks, ta likvideeris marksismi-leninismi ülikooli ja kujundas uue üksuse, mida tuntakse Sakala keskuse nime all. Selles said tegevusruumi paljud tuntud inimesed, näiteks filmimees Rein Raamat.
Saagu Sakala keskus!
“Tuli minu juurde ülikoolikaaslane Lennart Meri. Elasime ülikooli esimesel aastal mõlemad Tiigi intris, hiljem, kui Vanemuise ooperikooris raha teenisin, tegi Meri sedasama Vanemuise kirjandusala juhatajana. Ka minu näitlejast venna Valter Lutsuga oli ta hea sõber. Sakala keskusse tulles ütles Meri, et Väljase sõnul võib ainult Luts talle ruumid anda. Tema sõnad olid: “Me teeme Eesti Instituudi, seda peab tegema enam-vähem põranda all ning me peame valmistama ette materjalid ja inimesed, et viia Eesti esindused üle maailma laiali, sest tont teab, mis saab.” Andsingi siis ruumid.”
Oma nime sai Sakala keskus “Reklaamiklubi” saates, kus Hardi Tiidus küsis Kalju Lutsult, mis toimub poliitharidusmaja ehk Karla katedraaliga. Lutsul tuli pähe ekspromptmõte: “Teate mis, mehed, see maja on Sakala tänaval, Sakala on Eesti riigi alus ja sellest saab Sakala keskus.” Nii ristitigi hoonekompleks Sakala keskuseks ."
Tuleb lisada, et Sakala keskuseks nimetamise mõte oli tol ajal (1989) nii mõnelegi parteifunktsionäärile vastumeelne, aga Lutsu ja Tiiduse koostöös sündinud ettepanek meeldis rahvale väga.
Kahju, et see noortele vihastele meestele meelepärane ei ole. Loodetavasti ei ole uus nimi jälle mingi keelemonstrum, nagu kõiksugused centrumid ja plazad seda on.
EDIT 27. mail 2008: täna selgus, et uueks nimeks saab Solaris. Iseenesest ju kultuurisõbralik nimi. Küsitav ainult, kas just härraste Lemi ja Tarkovski looming ühes Tallinna esinduslikumas paigas nime näol põlistamist vajab. Ju oleks ka meie endi kultuurivaramust kenasid nimesid olnud võtta. Peab siiski nentima, et hea, et niigi läits...
EDIT/ Seda teksti on kasutatud ÕpL-is 6.06.2008 ilmunud artiklis.
Paistab, et asi ikka tüürib sinna Plaza kanti.
ReplyDeleteSeda punaste jura hakati ajama mäletatavasti seoses lammutamisega.
Jah, lammutatud majaga seoses on ju ka peale nn punaste ürituste palju meenutada, kas või kolmandat rahvusliku kasvatuse kongressi, mis 1996. a seal toimus. Ja muidugi paekivi huvitav kasutamine ehituses.
ReplyDeleteEi saa aru, mis toimub, ja kellelgi pole võimu kätt ette panna!
ReplyDeleteKah demokraatia!
Täiendasin postituse lõppu uue nime osas.
ReplyDeleteSakala tänava teises otsas on/oli pood Sakala, mis kandis seda nime läbi aastakümnete, ka ajal, mil sellist nime võiduks pidada kodanliku natsionalismi ilminguks. Seal 36 aastat töötanud vanaema meenutas, kuidas ükskord selline nime liigne eestipärasus probleemiks tõusnudki, aga nende nutikas juhataja lahendas asja oma ülemustega osavalt ära: „Mida me teeme? Just tellisime poe seinale nime uued tähed. Kui soovite, saaks tähtedest teha uueks nimeks näiteks SALAKA!” (vn k ’räim, silk’)
ReplyDeleteAitäh, AV, ajastukajalise ja vahva meenutuse eest.
ReplyDelete