Jänes surnuaias

Eile käisin Rahumäe surnuaias lilli istutamas ja tagasiteel tegin igasuguseid pilte. Panin just fotoaparaadi ära, kui märkasime, et üks koht lausa sinab meelespeadest. Läksin sinnapoole, aparaati taas välja koukides, kui järsku lillede seast suur jänes minema volksas. Esimesel hetkel ehmusin, siis püüdsin ikkagi pilti teha, aga oli juba hilja, sest ärahirmutatud haavikuemand või -isand silkas juba eemale.

Eks seegi tulene Murphy seadustest, et fotokat pole kunagi käepärast, kui sobiv pildistamishetk on, ning seda isegi siis, kui fotokas kaasas on.

Rahumäe kalmistul pole ma varem jäneseid näinud. Oravaid sebib seal küllaga.

Pilt: nende meelespeade sina sees jänku mõnuleski, kuni teda segama läksin.