Vesisel talvel on hea mõtelda soojale maale, näiteks Tuneesiale.
Lezard Rouge (Punane Sisalik) on 1910. aastast pärinev rong, mille Prantsusmaa kinkis Tunise beile. Bei kasutanud rongi pealinna Tunise ja oma suvepalee vahet sõitmiseks. Vanaaegsete vagunite lauad ja istmed on kallist poleeritud ja nikerdatud puust. Alates 1995. aastast on Lezard Rouge atraktsioon enamikule Tozeuris käivatest turistidest. Iga päev ta ei sõida ja siis on raudtee kaevanduse käsutuses. Raudtee rajati 1906.a, kui prantslased avastasid Seldja kuristikus suured fosforiidilademed.
Edasi-tagasi rongisõit kestis poolteist tundi. Maastik oli kuidagi ebareaalne. Punakad-kollakad kivimoodustised, nõlvad, orud, erksinine taevas, ühes sügavas kuristikus pulbitsev veenire... Kuidas ta siia sai? Kui mägede vahele sõites möödusime lambakarjadest, mida Tuneesias üldse väga palju on, siis kuristikus endas polnud ühtki lindu ega looma. Läbisime mõned tunnelid, tegime paar peatust, mille ajal sai rongilt maha astuda. Sellest piisas, et noppida kannikesi ja suhelda mägedega. Need on Seldja kuristikus väga kõnekad. Tagasisõit algas, kui olime jõudnud kaevandusse. Vedur läks lihtsalt vaguniterivi teise otsa ette. Peatusi enam ei olnud, kogu rongireisijupike sai ruttu otsa.
See rongisõit tekitas seletamatu igatsuse, mida üsna hästi väljendab laul "I treni di Tozeur" (Tozeuri rongid), mida ammusel 1984. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel suure menuga laulsid Itaalia esindajad Alice ja Battiato.
No comments:
Post a Comment