"El enigma"

Viimasel reisil ostsin Sevilla lähedalt bensiinijaamast Josefina Aldecoa raamatu "El enigma" ("Mõistatus") ja lugemine edenes päris hästi. See on sedatüüpi raamat, mille lehitseksin eesti keeles paari tunniga läbi, aga hispaania keeles lugesin tükk aega ning nautisin, et saan aru. Niisugune armas armastusromaan hispaania kirjanduse professorist Danielist, kes armub New Yorgis stažeerides sealsesse kolleegi, veetlevasse Teresasse, kelle juured on samuti Hispaanias.

Aldecoa on vanema põlve kirjanik, sündinud mu emaga ühel päeval, ainult aastanumbrid on erinevad - Aldecoal siis 1926. Ju võiks seda teost rahumeeli naistekaks klassifitseerida, aga kui tavaliselt naistekad mulle eriti ei meeldi, siis seekordsed arutlused loomingust, seda tiivustavast armastusest, valesti valitud elukaaslasest, kelle juurest ometi ei lahkuta, ja tühja jooksvast kirest on päris huvitavad. Samuti see, et kord toimub tegevus Hispaanias, siis taas New Yorgis, taustaks armukadeda abielunaise telefonikõned.

Lõpus ei jõuta kuhugi, aga ju annaks see ainet edasimõtlemiseks. Aldecoa on kirjutanud naiseliku soravuse ja tõepoolest mingi mõistatuslikkusega päris loetava asja. Kõige rohkem ehk võiks edasi mõtelda hingesugulusest, mida küll igatsetakse, kuid mille nimel juba mugavaks kõnnitud radadelt kõrvale ei keerata, ainult korraks kiigatakse, mis mujal põnevat on, ning siis elatakse oma täitumata igatsusega edasi.