tag:blogger.com,1999:blog-3266057265726141542012-01-28T22:37:06.836+02:00Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.comBlogger6421100tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-66793701149748304962012-01-28T19:11:00.000+02:002012-01-28T19:19:49.608+02:00

Täna on selle blogi ülejäänud elu esimene päev. Eile sai blogipidamise algusest täis neli aastat. Niisugune väike sünnipäev. (Ja homme saab nelja-aastaseks ka mu teine blogi "Suleke".) Aitäh kõigile lugejatele, eriti neile, kellest on blogisõbrad ja päris sõbrad saanud.Blogimine on natuke nagu peeglisse vaatamine. Ja tihtipeale ei tea lugejad, kas see, mis neile blogipeeglist vastu vaatab, on

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-10426068273711853292012-01-23T19:22:00.000+02:002012-01-23T19:31:44.250+02:00

Mõni kiri on ühtaegu minevikust ja tulevikust. Täna kaugelt maalt kohale jõudnud jõulukaart kandis ümbrikul Tallinnasse saabumise postitemplit 20.2.2012...Hea, et kirja kohaletoomisega ei oodatud postitempli kuupäevani.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-68549038953826520092012-01-20T12:01:00.000+02:002012-01-20T16:30:50.432+02:00

Neile, kes ei mäleta, et meil Eestis on kunagi olnud väga tugev ja suur kergetööstus, ja neile, kes seda mäletavad ja on selle töövilju nautinud või selles ise töötanud või sellega mõnel muul kombel seotud, võib nüüd soovitada üht mahukat raamatut. Eile esitleti Teaduste Akadeemia saalis paksu koguteost "Kui kergetööstus oli suur tööstus. Tagasivaateid minevikku". Selle on kokku pannud

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-10286910530668113252012-01-19T07:00:00.000+02:002012-01-19T07:00:00.687+02:00

Nagu Rents oma blogis  nii eeldasin ka mina eile, et SOPA ja PIPA-ga seonduvast meilgi räägitakse ja kirjutatakse rohkem, kui seda tegelikult tehti. Aga tegelikkuses näis Wikipedia 24-tunnine protestiaktsioon, mis selle postituse kirjutamise ajal veel kestab, Eesti inimesi vähe huvitavat. Üksikute selleteemaliste uudiste sabas, mis teatasid, et Wikipedia puhkab,  arutleti pigem, et Wikipedia

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-56502258932427575792012-01-18T11:34:00.001+02:002012-01-18T11:34:20.867+02:00

Sel päeval, kui ma ilmale tulin, oli USA muusika edetabelis esikohal laul "The Gipsy" ja just selles The Ink Spotsi esituses. Nende siinne video on küll tehtud mõni aasta hiljem. Lauljad, eriti Bill Kenny, olevat olnud ka oma muude paladega üsna popid. Mina sellest ansamblist ja laulust suurt midagi ei tea, ei mäleta ka, et oleksin seda varem kuulnud. Aga kui kuulasin  mõned päevad tagasi

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-27510431210609423822012-01-17T17:11:00.000+02:002012-01-17T17:11:35.989+02:00

Neil, kes prognoosisid ID-kaartide ja passide vahetuse järjekordade olulist suurenemist sellel aastal, oli õigus. Kui ma jõulude eel käisin dokumente taotlemas, polnud järjekorda ollagi, pildiautomaati kasutama sai ruttu ja ametniku juurde ka kohe. Täna lõuna paiku, kui dokumentidel, mis küll juba vana aasta sees valmis olid saanud, järel käisin, oli taotlejaid palju, pildiautomaati ootajaid

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-25587249634955979102012-01-10T07:59:00.000+02:002012-01-10T22:56:02.943+02:00

2001. a väljaande esikaas Rääkides vajadusest kaitsta väikeseid keeli pealetungivate võõrsõnade ja -väljendite eest unustame sageli, et mingil määral on tänapäevases kirevalt ühtepõimunud maailmas selle mure küüsis ka suuremad keeled. Enamasti ei mäletata tõlkijaid kuigi kaua. Tulevad uued lugejate põlvkonnad, ilmuvad uued teosed ja mälestus tõlkijast hajub. Nora Gal (1912—1991) on ses

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-68502261354838301632012-01-07T21:43:00.000+02:002012-01-07T22:32:02.889+02:00

Käisin täna sel aastal esimest korda õues ja kohe talvemuinasjutu keskel. Lumi, kuuvalgus, tähesära, pilvetupsud, mets. "Lamekal" kelgutajaid ja lumelaudureid, kes sõidulusti ja kuuvalgust nautisid. Mõned lumememmed metsavaikuses isekeskis ja tähtedega tõtt vaatamas. Pildid on tehtud ainult kuuvalgusega leppides, ka külmetas käsi ja seebikas kaebas pidevalt tühja patareid, aga pildistas

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-413134544355543682012-01-02T17:13:00.000+02:002012-01-02T17:53:33.406+02:00

Uus aasta on vähemasti ühe mu soovi juba täitnud. Vana-aastaõhtul tuli lumi ja nüüd on seda lisandunud. Vana aasta viimase päevaga seostub ka siinne arvutiekraanilt tehtud pilt. Tahtsime kodustega e-rahvaloenduses osaleda, et selle asjaga enne aastavahetust korda saaks. Aga pooleli pidime jätma, sest: Niisiis lühidalt öeldes on minu poeg statistika arvates minu ema/isa ja arvuti (statistika)

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-31834858060778498712011-12-24T00:42:00.002+02:002011-12-26T08:40:16.122+02:00

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-89381564761478373282011-12-21T18:02:00.000+02:002011-12-26T08:50:08.763+02:00

Traditsiooniline talvise pööripäeva kokkuvõte lõppeva aasta kirjatöödest on seekord lühike. Ainult kaks lugu kirjutasin aasta esimesel poolel, et teisel poolaastal täiesti vaikida. Mõttekäik "Meie kodude ajalooline minevik" ilmus nii Õpetajate Lehes kui ka Delfis. Teiseks valmis Õpetajate Lehe jaoks pikem intervjuu professor Jüri Talvetiga hispaania keele ja maailmakirjanduse õppimisest Tartu

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-14580418501940831802011-12-17T20:10:00.000+02:002011-12-17T20:10:14.970+02:00

Kui Nõmmel tänavu 12. novembril avati Nõmme rajaja Nikolai von Glehni kuju, siis ei paistnud fotodelt kuigivõrd silma need nõmmelased, kes ausamba püstitamist pikisilmi ja põksuvi südamel ootasid, vaid linna- ja linnaosaisad. Nõmme muuseumi inimesi ei olnud ka näha. Aga ma mäletasin, et kui tegin 2008. a veebruarikuu Elukirja lugu "Nõmme vaimu hoidja" muuseumi juhataja Piret Loidega, rääkis ta

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-25306240505204563792011-12-11T00:35:00.001+02:002011-12-11T00:40:02.390+02:00

Postkaardivalikus, millega Eesti rahvustoite 1973. a vene keeles tohutus tiraažis tutvustati, on ühtekokku 15 kaarti. Kuus neist on eelmistes postitustes näha olnud. Päris kõiki ma siia ei pane, loetlen vaid. Kui keegi mõne loetelus oleva roa retsepti teada tahab, siis saab seda küsida kommentaaride kaudu.Niisiis: 7. Verivorst. Ahvatleva olekuga, lisanditeks praetud sealiha ja ahjukartulid. 8.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-25519816926693908432011-12-04T18:15:00.001+02:002011-12-04T18:25:45.834+02:00

Teise advendi puhul siin siis eelmises postituses lubatud seajalad. Muud kraami ka. Ikka samast 1973. aasta postkaardikomplektist "Блюда эстонской кухни", mille piltidel oleva toidupoolise valmistasid restorani Vana Toomas kokad. 4. Seajalad. 5. Eesti pulmavorst. 6. Jahimehe vorstikesed. Kokteilid "Kalevipoeg" ja "Linda". Head isu! Ka seekord ei hakanud ma retsepte kohe juurde kirjutama

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-74464126099217477052011-12-01T19:33:00.001+02:002011-12-01T19:45:53.172+02:00

Leidsin raamaturiiuli sügavustest vana postkaardikogumiku meie rahvustoitudest. Selle on 1973. aastal venekeelsena välja andnud Moskva kirjastus "Planeta". Tookord ilmusid sellised kaardikomplektid kõikide tollaste liiduvabariikide rahvusköögi kohta ja Eesti oma oli üks nende hulgast. Minu viimase aja blogipostitustest on kõige lugejaterohkemaks kujunenud see, kus kirjutasin presidendi

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-84805409981772260252011-11-25T15:39:00.001+02:002011-11-26T14:17:40.563+02:00

Mõista, mõista, mis see on? Ei, see ei ole see, mida te arvate :) See on nüüdseks aasta aega kestnud katusetegemise ja torude paigaldamise vististi eelviimane vaatus ühel vihmalekippuval novembripäeval 2011. Tegevuskoht: ikka Kilpla. Minu fotod, 23. nov 2011.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-36605728150236097522011-11-08T14:02:00.001+02:002011-11-10T16:42:55.296+02:00

Tõtt öelda ei tea ma, kuskohast on pärit minu arusaam, et ühe end demokraatlikuks pidava maa president, peaminister ja teised nn rahva teenrid peavad oma rahvast armastama ja temast lugu pidama. Vääramatult sisaldab see ka uhkusetunnet kõige selle hea pärast, mis selle rahva elus aegade jooksul on olnud. Elu on paraku näitamas, et minu arusaam on naiivne. Olen ammu mõistnud, et praeguste

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com22tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-63857122259641834512011-11-01T00:02:00.000+02:002011-11-06T11:16:03.282+02:00

Hingedeaeg. Aeg, mil juhtub igasuguseid asju ja mis toob igasuguseid kohtumisi... Minu foto. 2011.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-66893556491279559182011-10-29T23:39:00.000+03:002011-11-06T11:15:37.866+02:00

Sel ööl läheme üle talveajale. Panen ka oma suveraamatu tagasi riiulisse järgmist kevadet ootama. Minu suveraamatuks on juba mitu aastat Mihhail Prišvini (1873-1954) "Зеленый шум" (Moskva, 1983; "Roheline kohin"). Seda lugedes tunnen ma end hubaselt, nagu soojal suvepäeval rohus lebades kõrrel kõndivat mardikat jälgides või pilvede sujuvat lendu taevalaotuses vaadates. Selles on sõnade rütm

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-12738970224671793472011-10-17T19:09:00.000+03:002011-10-17T19:13:47.662+03:00

Tunnistan, et teen seda postitust juba paarkümmend päeva pärast rabaskäimist. Esialgu tundus tolle veel septembrikuise õhtupooliku raba värvituna, natuke väsinuna pärast suve, natuke luitununa. Eelmise käigukorra sinised liblikad olid ammu minevikku lennanud, mõni erk seen tuli kuskil teekonna keskpaigas välja. Aga nüüd takkapihta neid pilte vaadates olen isegi üllatunud, kui värviline kõik

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-88025939414565865682011-10-16T22:19:00.000+03:002011-10-16T22:30:02.894+03:00

Blogimisehimu on kuskile peitu pugenud. Sestap teen lühidalt. Panen siia lingi eile vaadatud filmile. Strugatskite "Inetud luiged" Konstantin Lopušanski teostuses Vene-Prantsuse ühistööna. Kirjanik Viktor Banevi siseheitlused, tema kunagise kodulinna saatus, tema tütre saatus, laste varaküpsus... Peetud küll Nõukogude Liidu sisekliima kriitikaks, aga väga aktuaalne ka siin ja praegu.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-84607802987062593862011-10-05T09:35:00.000+03:002011-11-06T11:17:00.129+02:00

See sügis... Ilus ja värviline. Piltidel on septembri viimane päev. Nüüd, oktoobri alguses,  on ka kased kuldseks läinud. Jaaniroosid hakkasid teist korda õitsema. Minu fotod, 30. sept 2011.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-44833629178394403782011-10-04T23:25:00.000+03:002011-10-05T15:05:51.409+03:00

Eelmise postituse lõpus kirjutasin muu hulgas, et kõrvalmajale rajati parkimisplats, mis meie majaesisest ilusa rohelise osa ära haukas. Täna lugesin Postimehest uudist pealkirjaga "Tallinn aitab korteriühistutel parkimist korraldada".   Tsiteerin: "Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil elanike parkimisprobleemi lahendamiseks korteriühistute kasuks linnamaale isikliku kasutusõiguse

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-18177859221251551192011-09-30T10:46:00.000+03:002011-10-09T09:39:30.395+03:00

Kahtlemata on Eesti parim raamat vana Lauluisa "Kilplased"! Igapäevaelus ei saa me sellest üle ega ümber. Kui mu blogi püsilugejad arvavad, et kunagi ammu siit loetud katusetegemise lood nüüdseks unustatud on, siis nad eksivad täiega. Jama kestab. Mullu 30. novembril kirjutasin postituse "Kilplas hakatakse katust tegema". Muu hulgas muretsesin kodumajale talvehakul tehtava uue katuse pärast:

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-9396919849513143072011-09-21T11:56:00.000+03:002011-09-23T16:10:45.617+03:00

Mälestus ilusast päevast. Minu fotod, Tallinna loomaaed, 20. sept 2011.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-85421193643376127592011-09-17T07:08:00.000+03:002011-09-17T11:42:10.631+03:00

    Ma pole ammu fotojahil osalenud, aga seekordsele teemale ESIVANEMAD oli lahendus lausa varnast võtta. Pildid sellest, kuidas meie esivanemad magasid: kes põõnas või laskis leiba luusse, kes norskas, kes vahtis niisama lakke või mõtles ehaliste peale... Magajate ülesanne on Muhu silmatorkavalt kaunite voodikatete tutvustamine Eesti Vabaõhumuuseumi Jüri-Jaagu talus (1880). Minu fotod,

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com10tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-41738404352137908882011-09-06T15:50:00.002+03:002011-09-06T17:23:48.577+03:00

Eilsel erakordselt ilusal sügispäeval oli hää käia Rocca al Mare vabaõhumuuseumis. Tagasi juurte juures. Mõned välisturistide grupid hajusid suure maa-ala peale ära. Oli rahulik ja päikesesoe ning sai süveneda ja nautida. Tegin rohkem kui sada fotot ja ei ole veel otsustanud, kuidas neid kasutada. Mõned panen praegu siia. Kui ilusat ilma veel tulemas on, siis soovitan soojalt võimaluse

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-30106469801981904692011-09-03T15:44:00.000+03:002011-09-03T17:53:39.496+03:00

Hommik tõi nukra uudise. Tartu Ülikooli kohvik, mis mulle igavene on tundunud ja millega nii palju mälestusi on seotud, on nüüdsest suletud. Näib, et ilma igasuguse lootuseta taas ellu ärgata. Esimest korda käisin ülikooli kohvikus kümnenda klassi õpilasena 1964. a märtsis. Võtsin siis osa vabariiklikust keskkooliõpilaste emakeelealasest võistlusest, mis TRÜ ruumides toimus. Meile korraldati

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com10tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-91544089896469359942011-08-31T20:13:00.002+03:002011-08-31T20:13:54.539+03:00

Maa ja ilm panid täna välja tervituse homsetele kooliaasta alustajatele, näidates ennast kogu ilus ja hiilguses, kuni üks vihmasagar vikerkaare ära katkestas. Siinsed pildid on ajavahemikust 18.40-18.42. Päris tervet kaart ma ei näinud, muist jäi maja(de) varju ja rahapajapealsed otsad olid ka peidus, aga ilus oli ikkagi. Nii ilus, et pärast mõnenädalast gripis vindumist lausa elus

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-77668338465471752992011-08-20T10:53:00.000+03:002011-08-20T11:03:02.203+03:00

Kavatsesin esialgu siia panna oma 20 aasta tagusesse päevikusse kirjutatu ehk mida ma tegin 19. - 21. augustil 1991. Aga ümber mõtlesin, kui vaatasin seda mälestusteküllust, mis ajakirjanduses meie taasiseseisvumise aastapäevaga seoses valitseb. Ei tahtnud selle üleüldise oma saba kergitamisega ühineda. Hoopis eilsest kirjutan. Tore päev oli. Kunstilaks. Käisin koos hea kaaslasega KUMUs,

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-28936344755276016282011-08-17T18:50:00.003+03:002011-08-18T19:04:37.442+03:00

Sellest sündmusest on täna Vabaduse väljakul kindlasti tehtud sadu, kui mitte tuhandeid pilte alates kõrgkvaliteetsetest profifotodest ja lõpetades uduste seebikapiltidega. Mõned minu omad on siin. Kell 13.50 . Rahvas koguneb... Ma ei hakanud kõnelejale lähedale trügima. Kui dalai-laama käis Tallinnas kümme aastat tagasi, siis õnnestus ootamatult teda näha väga lähedalt ja need olid minu

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-7734999297638545642011-08-15T17:13:00.002+03:002011-08-15T21:41:42.051+03:00

Igasuguseid nostalgilisi tagasivaateid ja mõttemõlgutusi blogisse pannes olen ühe enesele olulise daatumi hoopiski ära unustanud. Umbes kuu aega tagasi, 12. juulil möödus nelikümmend aastat päevast, mil alustasin tööd kutselise ajakirjanikuna. Kümme päeva varem olin lõpetanud TRÜ. Esimeseks töökohaks sai "Noorte Hääle" toimetus. Kõik, mida praegusel ajal karjääriks tavatsetakse nimetada, oli

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-81125684714784845252011-08-14T10:22:00.004+03:002011-08-14T10:47:05.789+03:00

Eile tegelesin mälu ergastava tegevusega. Skännisin arvutisse vanu, 1963. - 1966. aasta trofeesid - rahvamatkade käiseembleeme. Neid on mul alles paarkümmend, kõigiga seotud nostalgilised mälestused. Mõned on kunagi olnud käisele õmmeldud ja veidi kortsus, teised päris niisugused, nagu nende saamisehetkel. Pärit ajast, mil käisin keskkoolis. Meil oli väga tore tootmisõpetuse õpetaja Aime (

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-2761630583126999422011-08-10T20:46:00.002+03:002011-08-11T12:44:18.145+03:00

Aeg lõhub ka mürakaid puid. Minu foto. Huvitav, mismoodi oleks kulgenud NSVL ajalugu, kui nooremleitnant Viktor Iljini lastud kuulid oleksid Moskva Kremli Borovitski väravate juures 22. jaanuaril 1969 märki tabanud? Sellest vahejuhtumist, mida kirjeldab Leonid Mletšin oma raamatus "Brežnev", teadsime me toona vähe. See lihtsalt summutati. Iljin oli oma sugulaselt varastanud miilitsavormi

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-80329809358997833862011-08-07T06:16:00.000+03:002011-08-07T06:16:43.497+03:00

Mängime nii, et jälle on õues päike, toaakna alla õuemurule tõstetud mu kollane lastelaud ja meie kahekesi sõbrannaga lapsepõlves tagasi seal oma paberist moedaamidega askeldamas ning mõtlemas, mida neile nende rohkearvulisest rõivistust selga panna. Seekordse osa pealkiri võiks olla: Minu moeteadlikud nukud Need kaks pabernukku joonistas mulle umbkaudu 1956. aastal tollal mu Nõmme kodu

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-6073358099267821272011-08-03T08:08:00.005+03:002011-08-04T19:50:40.171+03:00

Päeva viimased hetked. Päikeseloojang korstnaga. Algul tundus, et korsten segab. Aga siis hakkas ta päikesega mängima, pakkus oma mõõtkava vaatemängu järgimiseks. Niisamuti võib elus mõni segav asjaolu anda harjumuspärasele uue dimensiooni. Vaatad ja täheldad varjundeid, mida ehk muidu märganudki poleks. Suveõhtu sumedus asendus loojangujärgse jahedusega. Oli üks esimesi selle suve

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-88386771419223065512011-08-01T19:48:00.001+03:002011-08-01T19:50:55.212+03:00

Juulis loetud blogidest kajasid minus eriti vastu aa - andrus arvab viimase sissekande algusesõnad: "Saa ligipääsu minu piltidele ja nii edasi…. sellise sisuga kirju saan ma pidevalt aga kahjuks ei vaja ma ligipääsu nende inimeste piltidele ja nii edasi…. Ja mida see jne üldse sealkohal peaks tähendama?  Üldse püüan ma otsi kokku viia ja ära lõpetada selliseid suhtlusringe mis midagi ei anna.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-44979776035735143532011-07-28T11:17:00.001+03:002011-07-29T23:28:27.677+03:00

Need pildid on tehtud eile õhtul veidi pärast kella 10. Enne suurt äikest ja peaaegu läbi öö sadanud vihma. Kõik punas, igal hetkel isemoodi ja kui veel natuke fototöötlusega kaasa aidata, siis oli tulemuseks viimase foto täieline taevane tulekahju. Kaunis vaatemäng, inimestele kingitud suure Looja lavastus. Taevas rääkis meiega, igaühega isemoodi - kõigiga korraga ja igaühega üksikult.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-59424425763225078832011-07-19T17:23:00.001+03:002011-07-20T11:59:09.829+03:00

Tänasest Postimehest võis lugeda Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet' vastuseid Postimehe ning Sloveenia ja Slovakkia ajakirjanikule (siin peaks küll vist kirjas olema "ajakirjanikele", sest PM, Sloveenia ja Slovakkia ajakirjanikku on raske ühes isikus ette kujutada). Vt "Euroopa Keskpanga juht: Eesti peaks Kreeka päästepaketis osalema". Tsiteerin: "Eesti ei osalenud Kreeka

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-61816619648800409862011-07-17T10:47:00.004+03:002011-07-17T10:54:30.751+03:00

Selle suve kaunimad rõivad olid laste jaoks kindlasti rahvariided. Mu meelest olid rahvariided ilusad ka minu esimese ostetud pabernuku seljas. Minu esimene ostetud pabernukk Pärit on ta umbes 1954-1956. aastast. Ma ei mäleta, et enne teda oleks poes pabernukke müügil olnud, aga võib-olla olin mäletamiseks liiga noor. Sain ta emalt kingituseks. Ei tea, kes Eesti kunstnikest ta joonistanud

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com10tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-80947618711798486652011-07-16T15:57:00.001+03:002011-07-16T16:01:20.796+03:00

Neid oli tuhandeid. Sillerdavsinised roheliste rabataimede taustal, sekka ka pruunikate toonide välgatusi. Taevastiibade rõõmupäev. Ilusa nimega liblikad. Küllap on ilusa nimega kergem lennelda ja elust rõõmu tunda. Marjavälgatusi oli roheluse hulgas ka. Murakad. Mustikad. Maasikad. Üks konn oli ojakese ääres maasikale tulnud, aga tema ehmatas meie sammude kajast minema. Söögu sääski! Või

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-59759845452977588282011-07-13T22:07:00.000+03:002011-07-14T00:12:17.674+03:00

Tänane ennelõunane muusikaelamus tuli lausa koduakende alla. Kostis lõõtspillimuusikat. Arvasin, et kellelgi on autoaknad lahti, sealt kostab. Aga muusika muutus järjest valjemaks. Ja tegemist oli tõesti hea esitusega. Siis mõtlesin, et keegi kuskil lähedal kuulab oma kodus valju muusikat, seejärel tundus, et mõni virtuoos on meie majja elama kolinud. Kui päris akna all mängima hakati, läksin

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-3580861073766619382011-07-12T17:34:00.003+03:002011-07-12T23:28:09.564+03:00

Tallinnas Vabaduse väljaku lähistel Jaani kiriku juurde viival teel on üks huvitav vabaõhuväljapanek. Põnevalt vormistatud stendidel on ajareis Tallinnas, tuntud ja tundmatud kaardid läbi aastasadade ja -kümnete. Pilte ja fakte lisaks. Näiteks mina ei teadnud, et kunagisi Astangu sõjaväeehitisi varjati 1960-ndate aastate kaartidel "pioneerilaagri" nime all. Ei teadnud ka lugu sellest, kuidas

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-70330760717471814172011-07-08T11:39:00.009+03:002011-07-08T20:22:43.877+03:00

Ei saa minagi jätta kirjutamata blogipuus viimasel ajal nii tihti laineid löövast teemast. Aga teen seda natuke teisiti - meenutan aega tublisti üle poole sajandi tagasi, kui alles paberist nukud mu päevateemaks olid ja peavalu tekitas küsimus, mida ma neile küll täna selga panen... Minu esimene pabernukk Olin siis vist umbes 6-7-aastane, võib-olla natuke vanem. Ema joonistas selle noore daami

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-77263153518133968382011-06-27T21:10:00.002+03:002011-07-04T12:31:05.128+03:00

Maxima on mu kodule kõige lähem pood ja mul ei ole talle erilisi pretensioone olnud. Mõned allahindlused, millest iga nädala alguses postkasti jõudev kliendileht teatab, on olnud täitsa asjalikud. Mitte et ma neile tormi jookseksin, aga päris märkamata ka ei jäta. Nüüd aga... Kliendilehes nr 24 oli teade, et esmaspäeviti on Aitäh-kaardiga seenioritele (alates 65. eluaastast) kõik kaubad 5%

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-32314528529658909092011-06-26T15:42:00.001+03:002011-06-26T15:44:31.482+03:00

Kord oli mul töökaaslane, kes rääkis, et tema pisipoeg jäävat kõige paremini magama Brežnevi kõnede saatel. Need olid monotoonsed,superpikad ja neid kanti üle kõikidel kanalitel nii raadios kui teles. Pisike poiss kippunud algul küll kestvate kiiduavalduste ajal üles ärkama, aga hiljem harjunud ka nendega. Leonid Mletšini raamatust saab teada, et juba Brežnevi esimene esinemine NLKP Keskkomitee

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-85085035376802834432011-06-22T09:04:00.001+03:002011-06-22T09:18:50.186+03:00

Kosmosesse on lennutatud maalaste kutse teistele tsivilisatsioonidele: tulge meile külla. Nagu enamasti juhtub, pole kutsujad arvestanud sellega, et kui keegi tuleb, siis ei teata, kas ta on heade või halbade kavatsustega. Tulija vastu suunatakse kogu armee jõud. Isegi hoolimata sellest, et ta tuleb rahusõnumiga ja on palju targem kui meie siin. Kui ta ennast kaitstes peab üht-teist korda

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-35706027395672227992011-06-21T17:37:00.025+03:002011-06-23T07:51:30.266+03:00

Kui juba palju vett on merre voolanud, siis saabub suvi. Sirelid õitsesid küll varem ära, purskkaevude vulinat oli hiliskevade kuumalaines iseäranisti mõnus kuulata, aga kalender kinnitab tema majesteedi kohalejõudmist alles täna. Tere siis kah, suur suvi! Minu fotod, juuni 2011, Mustamäe.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-64374863283050643982011-06-12T11:48:00.004+03:002011-06-13T22:30:56.470+03:00

Eile kl 20.03 ilmus ERR portaali järgmine uudis: "Tallinnas Nõmmel avatud näitusel "Vene ime" on väljas kunagiste nõukogudeaegsete juhtide autod, tsaariaegsed automudelid ja ka muu niiöelda veneaegne tehnika, mida ei näe üheski maailma muuseumis. Nii võib väljapanekus uudistada nõukogude kultusfilmi "Operatsioon Õ" kuulsa sinise invaauto koopiat ja riiklikult tähtsate tegelaste limusiine,

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-26551613267590987622011-06-10T20:30:00.000+03:002011-06-10T20:30:32.583+03:00

Samuel tahaks olla Jaan, sest ta sünnipäev on jaanipäeval. Aga 85 aastat tagasi arvanud tema jumalakartlik ema, et prohvet Samueli nimi sobib poisslapsele paremini. Elus on Samuelil vedanud. Kuigi suurt rikkust ei ole, aga kas saab kurta, kui näiteks läbi suure sõja sai tuldud haavata saamata ja jalad veel praegugi, kuigi järjest kehvemini,  kannavad. Täna oli Samuel üks mu lauanaabritest

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-67505702797145110612011-06-08T21:48:00.001+03:002011-06-08T22:18:54.508+03:00

30. mail esitas terava ja huvitava mõtlemise ja maailmanägemise poolest tuntud kirjanik Mihhail Veller Ehho Moskvõ saates "Osoboje mnenije" mõtlemapanevaid andmeid Venemaa kohta, mis ta oli oma sõnul "tasuta leidnud internetist". Venemaal on esikoht - ja edasi tuleb kaks lehekülge esikohti maailmas. I koht loodusliku gaasi varude poolest (23% maailma gaasivarudest); loodusliku gaasi tootmise

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-66787239064348682652011-06-05T10:10:00.002+03:002011-06-26T15:49:11.896+03:00

Olen tänulik raamatupoes juhuslikult kohatud tuttavale, kes oli tulnud ostma Leonid Mletšini raamatut "Brežnev", sest ise ehk poleks ma seda huvi tekitanud köidet märganud. Praegu ongi mul "Brežnevi" lugemine käsil, kuid loen venekeelset originaali, sest kuigi eestikeelse variandi tõlkija on tõenäoliselt hea, on eestikeelne raamat minu rahakoti jaoks liiga kallis. Originaali lugemine tuleb

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-80200137817064331522011-06-01T11:10:00.001+03:002011-06-01T12:13:05.375+03:00

Kl 4.17. Kirjade järgi on päikesetõusuhetk. Kl 4.23. Tuleb, tuleb. Kui sääsetoitmise vahel on võimalust pilti teha, siis on ta nendel just niisugune. Sääsed aga on vist sõnumi laiali saatnud, et neile on värsket liha toodud. Pole viga, päikesetõus on sääskedest üle! Kl 4.28. Tema majesteet on kohal ja linna valitsemise üle võtnud. Natuke hiljem hakkab üks orav lähedasel männil kurjustama: "

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-78589689670067568902011-05-31T16:52:00.001+03:002011-05-31T16:53:41.960+03:00

Mõtlesin, et enne uut kuud ja uut eluaastat enam ei kirjuta. Aga ümber mõtlesin. Mai ja majaümbruses toimuv vajab jäädvustamist. Niisugune elukondlik postitus siis. Katusetegemine (millest siin varemgi kirjutanud olen), mis novembri lõpus algas ja talvekuudel lumehangede allaloopimisega võidu ikka kuidagiviisi edasi susises, on juba kuu aega lihtsalt toppamas. Katus pole valmis, räästad on

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-14034481804382702512011-05-24T15:54:00.003+03:002011-05-26T10:30:59.918+03:00

Moblafotod, mai 2011.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-2421930698808582582011-05-23T18:38:00.001+03:002011-05-23T18:43:20.778+03:00

Otsisin hiljuti internetist andmestikku Cannes'is tänavu üliedukalt linastunud filmi "The Tree of Life" kohta, millest oma blogis mõni aeg tagasi väga hästi kirjutas USA tuntud filmikriitik Roger Ebert. Neil otsingutel sattusin eelmisel aastal Cannes'is festivali lõpetamisel näidatud Austraalia-Prantsuse ühistöö peale, mille pealkirjaks lihtsalt "The Tree" (Puu) oli, ja vaatasin selle nüüd ära.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-46226674439030012552011-05-22T11:13:00.001+03:002011-05-28T18:04:28.901+03:00

Metsas on sel kevadel väike maja avatud. Tundub hea mõte olevat. Ja andis põhjust jälle kord fotojahist osa võtta. Mai 2011. Teiste fotojahiliste pidulikud avamised ja lindilõikamised on siin.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-17013776975553260212011-05-21T23:55:00.001+03:002011-05-29T21:02:15.192+03:00

Oleksin tänulik sellele, kes oskab nime anda kollaste õitega lillele teisel fotol. Moblafotod, mai 2011

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-5057238882157081212011-05-17T10:29:00.000+03:002011-05-17T10:29:10.481+03:00

Igaühel on oma kiiks. Üks selle blogi kiiksudest on võimaluse korral nähtud vikerkaare pildi ülespanek. No kuidas seda mitte teha, kui vikerkaared lausa akende taga külas käivad. Teisalt seab see ka oma piirid: mõnikord segab pildistamist aknatagune remondiauto, mõni teine kord jääb osa vikerkaarest maja varju. Nii vist ka seekord, sest kui mina ainult ühekordset vikerkaart tabasin, olevat

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-31413599700392761172011-05-15T20:38:00.005+03:002011-05-15T23:59:59.806+03:00

Miks seisab triibulises särgis mees niimoodi ebamugavas poosis ebakindlate jalgadega kokkupandaval toolil? Kas ta kavatses sealt Savisaarele ja Matvijenkole kaela hüpata? Või peletati ta kuberneride möödumisel minema tänavapinnalt, kus jumalast äravalitute jalad astuvad? Või tahtis ta Tallinna linnapeale atentaati sooritada? Või äkki hoopis Peterburi omale? Aga võib-olla on see osa

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-78875969790020940902011-05-14T17:06:00.000+03:002011-05-14T17:06:22.217+03:00

Tänu ühest blogist leitud viitele sattusin YouTube'ist vaatama täispikkuses filmi, mis mul veel nägemata oli, kuigi eelmisel aastal olnuks selleks võimalus ka Tallinnas: "Как я провел этим летом" / "How I Ended This Summer", Venemaa 2010. Rež. Aleksei Popogrebski, osades Grigori Dobrõgin ja Sergei Puskepalis. Jäin väga rahule. Arktikaga seonduvad paljud head raamatud ja filmid. Kaug-Põhjas

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-61953320442963488462011-05-12T21:27:00.000+03:002011-05-14T09:28:39.498+03:00

Eile saadeti mulle kell 16.27 SMS, et kiiresti miskit teatada. Kätte sain selle SMS-i kl 22.56. Aega kulus 6,5 tundi. Tele 2-ga on tegu. Et teataja oli vahepeal ise koju jõudnud, tundus, et ühendusega on miskit viga. Nii saatsingi omakorda prooviks SMS-i eile kl 21.01. Ei kippu ega kõppu. Adressaat sai selle kätte täna kell 17.28. Aega kulus peaaegu 20,5 tundi. Moblad olid kogu aeg sisse

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-30165089288524170622011-05-11T08:43:00.001+03:002011-05-21T22:44:57.199+03:00

Üldiselt mulle ei meeldi blogide suured päisepildid - need nagu segaksid kohe jutu juurde asumist. Aga see pilt eilsest enam kui neljatunnisest retkest, mille täna ise blogipeasse panin, meeldib mulle. Selles on praegune raba näiline värvivaesus üle minemas kevadiseks sügavaks roheluseks, mida tuleb juurde lausa iga hetkega. Ja kruusatee on sellel ka, nii et las see mõnda aega siin olla. Täna

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-33527589006868883552011-04-30T06:46:00.001+03:002011-04-30T06:48:05.390+03:00

Pilt, mis eile kogu maailma ajakirjanduses ilmus allkirjaga: "Grace Van Custem hates the Royal Wedding!" (Grace Van Custem vihkab kuninglikke pulmi!) ja näitab hästi väikese lilleneiu tundeid. Sattusin eilset Londoni pulmaülekannet vaatama kanalilt, mis kogu selle rohkem kui tunni jooksul, mis möödus noorpaari kirikust lahkumisest kuni esimese suudluseni paleerõdul, näitas, kuidas

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-15735670561144945572011-04-28T08:37:00.000+03:002011-04-28T08:37:41.596+03:00

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-28098518507499001222011-04-26T17:08:00.000+03:002011-04-26T17:08:10.543+03:00

Vanade postkaartide vahelt libises välja kuivanud puuleht. Ju olin selle mingi hetkelise tundepuhangu mõjul endale mälestuseks jätnud. Hoolega kuivama pannud. Arvatavasti Jaltas, sest postkaardikogumik, mille vahel see oli puhanud, on pärit ühelt Jalta-päevalt umbes 1984. aastal. Sõitsin tol suvel kauni valge laevaga "Litva", mille "parim enne" oli küll ammu läbi saanud, mööda Musta merd.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-26497770387124722132011-04-24T00:36:00.021+03:002011-04-25T14:00:05.952+03:00

Head munadekoksimist kõikidele!Rõõmsat kevadet!  Minu foto. 2011.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-68388101479780595142011-04-23T23:40:00.000+03:002011-04-23T23:40:00.861+03:00

Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis... Kas mutionu enne või pärast pidu? Või hoopis mõni muu tegelinski? Igatahes sarnanevad need sirgeldised-sorgeldised väga Altamira või muudele eelajaloolistele kaljujoonistele ning kipuvad välja kõikidest raamidest ja ettekirjutustest, sest mida muud need ettekirjutused ikka on, kui mitte sulaselged raamid. Ja võib-olla et viimane selle

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-29939754374230774352011-04-18T20:06:00.001+03:002011-04-18T20:11:42.774+03:00

Kõik sõltub vaatajast. Vahel vaatad, aga ei näe. Mõtled hulk aega, mis see võiks olla. Mis pundar või pusa? Näiteks see: Või see: Või see: Siis tuleb taipamine. Nagu üleval, nii ka all. Ja pusad hakkavad hargnema, pilt selgineb, maailm muutub arusaadavaks. Nõnda on ka eluprobleemide lahendamisega. Kõik sõltub sellest, kuidas vaatad. Yogananda on öelnud: "Õnn on võime püsida harmoonias

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-40579228977503714842011-04-17T19:56:00.003+03:002011-04-17T20:55:55.129+03:00

Igasuguseid metsas tehtud pilte kogunes mul eelmisel aastal ja läinud talvel hästi palju. Aga kevadeks on mullu sageli käidud paikadel uus nägu. Natuke ähmis ja rähmane, nagu ärkajal ikka. Ju on talveuni pikk olnud. Metsaalune ärkab, teeb enda varsti ilusaks, aga praegu on nagu on. Ei midagi erilist ja ometigi on kõik uus ja eriline. Tänased pildid, külalisesinejaga kahasse tehtud. Teiste

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-37933653369562706962011-04-02T17:58:00.000+03:002011-04-02T17:58:46.003+03:00

Jätkan leheneegrite vanade, peamiselt 1994. aastast pärinevate "stiiliraamatute" ja kirjutamisjuhendite lehitsemist. Hinnanguid ma siin toodud tsitaatidele üldjuhul ei anna, küll aga aitavad need ehk lugejal mõista, et nüüdisajakirjanduses ei ole (või on üliharva) midagi juhuslikku. Kogu mõju on väljaannete poolt üsna täpselt kalkuleeritud. Uudistest: "Pealkiri peab meelitama lugu lugema, olema

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-38869860190249401532011-03-30T18:01:00.000+03:002011-03-30T18:01:49.278+03:00

Siis, kui Eesti ajalehed kolletama hakkasid, sündisid toimetustes stiiliraamatud. Näiteks deklareeris tollase Õhtulehe stiiliraamat toimetajatele (1994): "Selleks, et erineda teistest ajalehtedest, peab Õhtulehel olema oma stiil. Selleks stiiliks on sündmuste esitamine läbi inimeste, nende pilgu läbi, nende tunnete ja sõnade (tsitaatide) kaudu." Oluliseks peeti mitte uskuda kaudseid andmeid: "

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-45781998504241250352011-03-17T15:18:00.003+02:002011-03-19T18:06:44.522+02:00

Kaks ühest internetifoorumist leitud pilti Jaapanist, üks tehtud 11. märtsil 2011 pärast maavärinat , teine 15. märtsil. Mõlemad on ühest ja samast kohast, teine küll pisut kaugemalt, orientiirid (mast, silt, puud) on eespool. Foorumis endas arutavad eri maade esindajad nende piltide põhjal, kui kaua oleksid sellised laiaulatuslikud teetööd aega võtnud ühes või teises riigis, ning on väga

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-82839323499843673882011-03-11T12:20:00.002+02:002011-03-18T12:01:41.789+02:00

Mulle on jäänud mulje, et osal inimestel on millegipärast ettekujutus, et kultuuri tehakse ainult aedlinnades või maamajades ja nn magalad on koht, kus elab üksnes lumpen või seltskond, kes kultuuri seisukohalt ei ole midagi väärt. Tegelikkuses ei saa see vastata tõele, sest vähemalt kolmandik või isegi rohkem Eesti elanikkonnast on mingi ajavahemiku elanud kortermajades. Kes on meie

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-29025928372042660342011-03-07T20:54:00.001+02:002011-03-07T20:58:05.602+02:00

"Kas te ei naerataks?" Märkamatult oli mu ette astunud veidi kehkadiveiliku olemisega noormees mustas ülikonnas, tulp rinnas - võta siis kinni, kas peiu või peiar. Millegipärast võtsin kaitsepositsiooni: "Miks ma peaksin naeratama?", aga suunurgad venisid isetahtsi ülespoole. "No näete, naeratasitegi. Ideaalne! Aitäh!" Varsti kostis noormehe hääl juba teisest kaupluseotsast: "Kas te ei

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-3556149493340771982011-03-02T21:03:00.000+02:002011-03-02T21:03:21.829+02:00

Lugesin nüüd ka Zafóni "Ingli mängu" läbi. Pärast üsna pikka kõhklemist, sest tema "Tuule vari" meeldis mulle küll oma Barcelona ja raamatumaailma meeleolude poolest, aga ei vaimustanud. Seetõttu ma "Ingli mängust" kuigi palju ei oodanud. Aga vähemasti sellist Barcelonat, nagu oma paari sealkäigu ja loetu järgi kujutlen, oli "Ingli mängus" küllaga. Kohati lausa külmavärinaid tekitavalt

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-83023751587118447282011-02-27T00:01:00.001+02:002011-02-27T00:12:28.510+02:00

Kui muul ajal on Eestimaal sagedasti minuvanuste kohta kõnepruugis "penskar" ja ka hullemad sõnad, siis eile (laupäeval, 26. veebruaril) sain kirja, mille ümbrikule nime asemel oli trükitud: AUSTATUD EAKAS EESTI KODANIK! Ja kirja tekstis korrati neid sõnu veel. Nime küll polnud, aga ju see kiri ikka mulle oli, sest nn otseposti maja- ja korterinumber klappisid. Ilusad sõnad olid selles kirjas

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-12807686578481080362011-02-24T14:45:00.001+02:002011-02-24T14:49:41.540+02:00

Ilus, päikest täis päev on täna. Palju õnne sünnipäevaks, Eesti! Kui lõunasööki hakkasin tegema, siis avastasin, et isegi kartul on seoses kodumaa aastapäevaga südamlikuks muutunud - kohe päriselt, mina pole siin kaasa aidanud. Minu foto.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-73333589923303787692011-02-19T23:00:00.003+02:002011-02-20T01:39:12.671+02:00

Seekordne fotojahi teema - nõu - andis hea võimaluse taas mullusuvisele Maltale põigata ja meelde tuletada gurmaanlikke kõrghetki, millest olen kirjutanud ka siin. Kuid toona kirjutades ei pannud ma blogisse heast ja paremast tulvil nõude pilte. Neid saab nüüd näha esimest korda. Niisiis, esimesel pildil on Malta roogadega külmlaud, teisel ja kolmandal aga kuulus fenkata - Malta jänesepraad.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-8594159129922651252011-02-18T22:02:00.002+02:002011-02-19T15:21:38.861+02:00

Talv on mõtted ära võtnud, pehme lume alla matnud... Töö, mis pidi selle nädala alguses tulema, lükkus edasi, sest üks lüli ei jõudnud omadega valmis. Nii jäi mul rohkem aega oma vanadesse asjadesse süveneda. Ühe vana märkmiku leidsin taas üles - sellest ajast, kui alles keskkoolis käisin. Olen sellesse kirjutanud oma arusaamu ja arvamusi Tolstoi "Sõjast ja rahust" ning Balzaci teostest.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-3231590741371702832011-02-11T11:04:00.004+02:002011-02-13T09:54:43.198+02:00

Robert Heinleini "Võõrana võõral maal" ("Stranger in a Strange Land") on raamat, mis mind kogu aeg muigama pani. Kuidas saakski teisiti suhtuda Marsilt pärit maalase Mike´i, kes Maa elust midagi ei tea, eriskummalistesse kohtumistesse siinsete oludega ja tema mentori Jubali skeptilis-iroonilistesse aruteludesse kõikvõimalikel teemadel. Kõik saab oma jao: valitsustähtsate otsuste tegemine

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-38081186585499632242011-02-06T09:00:00.007+02:002011-02-06T19:11:57.085+02:00

Sageli on unistustel valge laeva kuju. Eesti kultuuris tähendab valge laev millegi ootamist, mille saabumise tõenäosus on üliväike, kui mitte olematu. Väidetavalt sai väljend "valget laeva ootama" alguse 1861. aastal Tallinna lähistel aset leidnud sündmusest: maltsvetlased ootasid Lasnamäel valget laeva, mis neid tõotatud maale viiks. Valgest laevast on kirjutanud meie prosaistid ja poeedid.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-31290466505929170502011-02-05T20:21:00.001+02:002011-02-05T21:32:37.975+02:00

Lähen panka. Mõtted on asjaajamiste juures. Seda maksta, toda vaadata. Sisestan kasutajatunnuse ja püsiparooli. Siis tuleb tõke ette. Pank viskab ekraanile paroolivahetuse nõude. Kirjuta vana, siis kaks korda uus! Mõtted tulevad, hopsti, asjaajamiste juurest ära. No mis parooli ma nüüd sisestan? No olgu seekord see. Pääsen edasi. Ajan asju, maksan seda, vaatan toda. Lõpetan. Väljun. Järgmisel

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-24814760864451685292011-01-30T11:42:00.000+02:002011-01-30T11:42:38.076+02:00

No see asjake peaks nüüd küll praeguse fotojahi tingimustele vastama ning kõigiti kerge ja kandiline olema. Pärit on see kunagiselt degusteerimiskäigult Taani Tuborgi õlletehastesse. Kandiline nagu ühele õllekannualusele sobibki olla. Kerge papitükk ja lisaks teeb koos sellele asetatuga nii mõnegi mehe meele kergeks. Õpetlik peale selle, sest märjukese aluse mõlemale küljele on mitmes keeles

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-23513074741273652202011-01-22T20:33:00.002+02:002011-01-22T20:53:45.175+02:00

Ei, ärge oodakegi, et ma saadaksin teid sinna kohta, mis P-tähega algab! Ka ei kutsu ma teid Pilvedesse lendlema, kuigi see mõte mul alguses tekkis. Ei vii Puudekohinat kuulama, sest Puid on siin blogis Piltidel Palju. Palivere, Pärnu või Põltsamaa jäävad ka ära. Üldse midagi eriti Põnevat ei paku ma seekord välja. Samuti pole midagi Pentsikut või eriliselt Poeetilist. On vaid Poti- ja

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-76184672622102754962011-01-16T20:26:00.002+02:002011-01-16T20:52:23.418+02:00

Ajaloolise tõe huvides panen siia meie pere möödunud reedel tehtud viimase krooniostu jäädvustuse. Maksis 12 EEK-i ja maitses väga hea. 40 senti jäi veel järele. Krooniajastu on läbi, edasi maksame eurodega. Kui ja kuni neid on. Kellel on viitsimist, võiks kommentaaridesse oma viimase krooniostu kirja panna. Päris põnev oleks teada, mida mu blogisõbrad viimase krooniostu vääriliseks pidasid.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-16209113670372331372011-01-15T20:21:00.002+02:002011-01-15T20:31:33.288+02:00

Ajahambad panevad mälestused ja mäletajad roostetama. Seekordse fotojahi roostepildid tegin poole aasta tagusel käigul Vaivara sõjaajaloo teemapargi Sinimägede lahingu muuseumisse. Üks neist fotodest on siin blogis ka varem olnud, teised mitte. Neil roostetanud rauakolakatel on rääkida oma lood elust ja surmast. Teised fotojahilised roostetavad siin.

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-12129376003138498242011-01-14T16:04:00.001+02:002011-01-14T16:08:47.869+02:00

Et viimasest satsist neli nägu on ära arvatud ja viimane tõenäoliselt jääbki vastajatele tundmatuks, siis on aeg vastused ära öelda ja väike lõpujutt teha. Piltidel olid viimasel korral, nagu anonüümne ära tundis, tõepoolest paljude filmide peaosatäitja Vassili Lanovoi,   Lev Tolstoi "Ülestõusmise" järgi tehtud filmis oma hiilgeosa mänginud Tamara Sjomina, kõigile tuttav Sophia Loren ning

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-64259959033656640302011-01-13T11:18:00.003+02:002011-01-14T16:11:18.300+02:00

Jätkan endisaegsete filminäitlejate piltide pakkumist meenutamiseks ja mäletamiseks. Eelmise korra postituse vaatajaid oli 200 ringis, vastajaid aga palju-palju vähem. Üht kaunist näitlejannat ei tuntudki ära. 11. Igor Iljinski (1901 - 1997), meile tuttav eelkõige "Karnevaliööst" Ljudmila Gurtšenko tegelanna juhmakalt range ülemusena. Iljinski on kahtlemata olnud üks Vene kino "suuri vanamehi",

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-72931119740332669872011-01-11T15:07:00.002+02:002011-01-13T11:21:06.996+02:00

Eelmise korra vastused. Tundub, et eriti esimest kaht oli paljudel väga kerge ära arvata. 6. Ljudmila Gurtšenko, pildil sellisena, nagu oli "Karnevaliöös" mängides. Hiljem on tal olnud särtsu väga paljude huvitavate rollide jaoks. Igihaljas. 7. Vjatšeslav Tihhonov umbkaudu sel ajal, kui ta "Sõjas ja rahus" Andrei Bolkonskit mängis. Veel polnud tal aimugi, et temast kunagi Stirlitz saab, ja

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-79738225388096233212011-01-09T10:05:00.001+02:002011-01-10T22:19:15.726+02:00

Jälle kord vanadest näitlejapiltidest. Eelmise korra vastused: 1. Oleg Striženovi pilti pannes olin peaaegu kindel, et teda enam ära ei tunta. Huvitav on see omal ajal NLiidus kahtlemata esimese suurusjärgu näitleja meile aga just sellepoolest, et ta alustas oma näitlejateed Tallinnas vene draamateatris (nagu ka hästi tuntuks saanud Larissa Lužina). Südameid võitis Striženov 1954. aastal

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-84537250167897439312011-01-06T21:51:00.002+02:002011-01-10T22:17:57.222+02:00

Kui olin noor, kogusin näitlejate pilte. Eestis ilmuvad filmiajakirjad "Kino" ja "Ekraan", mis meil linastunud filmide kaudu kinoelu tutvustasid, olid mul ka kodus virnas, sest mulle meeldis neid aeg-ajalt üle lapata. Näitlejate, põhiliselt nõukogude omade, pildid ilmusid postkaartidel, aga ka väiksemate fotokogumikena. Oma tollased lemmikud püüdsin küll kõik kogusse saada. Kaardid olid ju

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-58188401715645396482011-01-04T22:59:00.001+02:002011-01-04T23:20:11.139+02:00

Vanal aastal jäi mul vastamata Sjgelle visatud blogimeemile blogide väljasuremise või edasielamise asjus. Ma ei ole suurem asi meemitaja ja enamasti väldin neis osalemist, aga siinsete vastustega toetan neid, kes blogimise surma ei usu. 1. Külastan oma blogi sagedusega… Kui arvuti juures olen, siis vaatan oma blogisid mõned korrad päevas, et näha, kas keegi midagi kommenteerinud on, ja

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-82243213276732790832011-01-02T22:51:00.001+02:002011-01-02T23:21:58.827+02:00

Esimene pilk menüüle otsustab asja. Me kas siseneme või ei sisene. Esimesest jaanuarist 2011 on meil euro. Seepärast näis asjakohasena panna esimeseteemalisele fotojahile tutvumiseks foto 2010. a suvisest menüüst restorani "Sõbra juures" välisukse kõrval ühes euroriigis. Mõned näited hindadest, mida pildile klõpsates on võimalik selgemini näha: Kanasalat "Cesar" 8.20 Moskva borš

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-44034216925028302232010-12-31T23:55:00.010+02:002011-01-02T14:45:33.817+02:00

Minu fotod, 31.dets 2010

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-26557599869313665372010-12-30T12:21:00.000+02:002011-01-02T08:40:22.020+02:00

Märgilise tähendusega aastavahetus. Tuleb uus raha, mitte enam oma rahvuslik tuntud kultuuritegelastega kroon, vaid minu jaoks igava kujundusega stiliseeritud euro. Uus rahalaev, millel tegu vee peal püsimisega. Meie rahvuspääsuke lendab ära... Ja nagu selle vastandina suur võimalus meie kultuuri senisest enam maailma viia - Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011. aastal. Olen käinud ühes

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-20895824060454476702010-12-23T20:00:00.005+02:002010-12-26T18:39:16.162+02:00

Igal aastal enne jõule potsatab mu postkasti ümbrik väga tähtsast riigiasutusest. Tõenäoliselt suhtub see asutus oma endistesse töötajatesse hästi, kuid selle raudse järjekindlusega juba mituteist aastat minu aadressil saadetud ümbriku sisu pole mulle mõeldud. See on küll meie majja, aga hoopiski kauge, kuigi minu omale veidi sarnase korterinumbriga vanahärrale. Juhuslikult tunnen teda ja

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-81255229551075071062010-12-22T00:02:00.012+02:002011-12-20T20:39:45.198+02:00

"Traditsiooniline talvise pööripäeva aastalõpukokkuvõte: viimase 40 aasta jooksul pole ma nii vähe kirjutanud kui tänavu. Kokkuvõtteks võiks öelda, et loominguliselt nadi aasta oli." Need klassikalised algussõnad on eelmise, 2009. aasta kokkuvõttest ja ega sel aastal asjalood suurt paremad polnud. Esimesel poolaastal kirjutasin väga vähe, mõnda tõlkeraamatut küll toimetasin. Siis tuli palav

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-82388709555600022802010-12-19T20:12:00.001+02:002010-12-19T20:15:42.669+02:00

Mõned puud on võimsad. Vaatad neid ja mõtled, kui paljust oskavad nad rääkida, kui rohkelt on inimesed nende varju nautinud, linnulaulu kuulanud, võib-olla ka lehekahinatest rõõmu tundnud. Mõned elud on võimsad nagu puud. Siin, Eestimaal, võrdleme neid tugevate tammedega. Ja ega tammetõrudki tammedest kaugele kuku. Enamasti. Mõnele puule tahaks pai teha. Võib-olla kallistada, ümbert kinni võtta

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-326605726572614154.post-80892103435267579382010-12-11T15:32:00.003+02:002010-12-12T14:53:27.115+02:00

Kui just peab seekord fotojahi objektiks üks raamat olema, siis olgu kõige kogukam. See on lehekülgede arvu poolest meie kodu kõige paksem raamat. Lausa väga paks. Kolm tuhat viiskümmend lehekülge. Poseerinud kolmes vaates. Postituse täienduseks. See raamat on Kōjien, jaapanlaste kõige autoriteetsem emakeele sõnaraamat. Olemuselt entsüklopeedilises sõnastikus on 240 000 sissekannet, ligi 2000

Lindahttp://www.blogger.com/profile/05049496291070568485noreply@blogger.com17