Kui teil on kellelegi ebameeldiv sõnum, siis oodake sellega reede pärastlõunani ja saatke see ära nii, et meilivaataja, kes igal hetkel talle postkasti potsatanud kirju ei jälgi, selle ikka kindlasti reede õhtul avastaks. Siis saate olla kindel, et olete meilisaaja nädalavahetuse ära rikkunud, talle halva tuju ja unetuse põhjustanud
ja tema taastumist eelolevaks nädalaks häirinud. Eriti heal juhul mõjutab teie lähetatud ebameeldiv sõnum ka meilisaaja lähedasi.
Veel kindlama häiriva tulemuse saate, kui olete eelnevalt selle teate edastamisega mõne kuu viivitanud, sest siis on kindel, et meilisaaja sõnumit (mitte küll halba, vaid head) juba ammu pikisilmi on oodanud. Päris eduka tulemuse saavutamiseks oleksite siiski pidanud natuke veel ootama, et meil saata mõnel pühade-eelsel silmapilgul, et meilisaaja kogu pühadeaeg ära rikkuda ning ta elu ja meeleolu oma ebameeldiva teatega ikka võimalikult rohkem häirida.
Asutuste töökultuuri juurde võiks kuuluda õpetus, kuidas ja millal oma teateid edastada. Aga seda, et ka sõnumisaaja tunnetega ja läbielamistega võiks arvestada, on vist liiga palju tahetud.
See kuulub samasse rubriiki, et halbade sõnumitega oota hommikuni. Hommikul on inimene tugevam. See on inimlik aspekt, aga ametnikel puudub tihti võime ennast inimese positsiooni asetada. Kahjuks.
ReplyDeleteÕnneks peaks sebraprintsiibi järgi nüüd mustale triibule valge järgnema ja igasuguseid häid uudiseid robinal tulema - iseasi, kas see põhimõte töötab.
ReplyDelete