24/10/2014

Kohtumine noore iseendaga

Eile sattusin internetis fotole, millel justkui olnuksin ma ise. Vaatasin, teised pildil olijad olid tuttavad, aga see üks, see "justkui", oli ja ei olnud. Igatahes ei tulnud mulle selle pildiga seoses meelde, kus ja millal see tehtud oli. Nagu oleksin olnud kohal ja samal ajal vaatleja, kes isegi objektiivi pole vaadanud. Tekitas võõrastust.

Tegelikult polnud ma seda fotot kunagi varem näinud. Eile esmakordselt. Pildi allkirjas oli siiski loetelus minu nimi. Nii et ikka mina, nagu näiski, aga ilmselt ei olnud ma siis, kui foto tehti, "hetkes kohal" või "siin ja praegu", nagu nüüd on moes öelda.Või olin pildistamise suhtes tõrges olnud. Või oli vahepeal möödunud aeg selle võõrastuse põhjustaja. Teised fotol olijad tundsin ju kohe ära, aga endaga seoses ei tekkinud mingit mälestust.


Teised on mu kursusekaaslased ülikooli lõpetamise aegu, ajakirjandustudengid Eda, Heidi, Varje ja Riina. Foto enese leidsin Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala vilistlaste meenutuste hulgas ülikooli kodulehel, meenutajaks Varje Sootak.

Ka ülikooli lõpupilti mul polnud. Tänu Varje meenutustele nüüd on - just niisugune klassikaline, tarkusesammaste ees tehtud. Aga sellelgi fotol olen kuidagi muuseas, nagu mind poleks kohal olnud - iseenesegi jaoks vaevu äratuntav läbi kahtluse, kas see ikka olen mina. Oli 1971. a juulikuu algus.


Ülikooliaegseid fotosid on mul vähe, need kaks - see ootamatu kohtumine noore iseendaga - ongi hea täiendus.

10 comments:

  1. Tõesti ilus kohtumine :) Aitäh, et jagasid...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, tegelinski! Ega ma muidu poleks neid ootamatult leitud fotosid blogisse pannudki (teistelt pealolijatelt luba küsimata), aga et need juba nii avalikult internetis olid/on, siis pole mul ka siin enam midagi karta või kahetseda. Kõik on neil piltidel noored ja ilusad jah :)

      Delete
  2. Oh kui tore, minu ema on ka selle lõpupildi peal ja meil on see vanematekodus olemas vist isegi praegu veel!

    ReplyDelete
  3. Kui vahva leid!
    All pildil on minu kursus ja ma teanpeast unepealt kõiki, kes seal on. Foto on tore sellepärast ka, et seal ei poseeri keegi parajasti, fotograaf on klõpsu enne ära teinud, kui rahva ritta sättinud.
    Esimese pildi tegelasi tunnen ma ka!
    Huvitav, ananüümus, kelle laps sa oled!!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma pean tunnistama, et lõpupildilt kõiki ei tunne, kuigi üheskoos lõpetasime. Tean ainult oma eriala rahvast. Sisseastumisaasta järgi oleksin pidanud aasta varem lõpetama, aga mul oli teistest pikem nn individuaalprogramm, mis andis pool aastat õpiaega juurde (kuid vähendas sidemeid ülejäänud kursusekaaslastega), ja vahepeal ka lapsepuhkus, seepärast lõpetasin koos pildil olijatega. Paar inimest on veel, kellega koos ülikoolis õppimist alustasime ja kes eri põhjustel samuti aasta võrra hiljem lõpetasid. Nii et Sina, Helle, võid jah seda pildirahvast minust paremini teada.
      Anonüümne on vist ära kadunud :)
      Loe Varje mälestusi ka, postituses on link.

      Delete
  4. Lugesin Varje mälestused läbi. Tubli, et on kirjutanud. Aitäh, et lingitasid.
    Kas Sina ise oled ka kirjutanud ülikooliajast? Imepärane on see, et igaüks mäletab isemoodi. Detailides on ikka väga palju erinevusi.
    Oh aegu ammuseid!!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ülikooliajast mul niisugust terviklikku lugu pole, et oleks kohe pisiasjadeni algusest lõpuni. Olen kirjutanud küll ülikooli põlemisest (see oli esimesel kursusel, Sind vist polnud veel ülikoolis - see tekst on ka blogis), samuti meenutusi mälestusteraamatusse oma Õpetajast Juhan Peeglist ja mõnevõrra on ülikooliaastatest juttu ka mu n-ö ajakirjanduslikus eluloos Eesti ajakirjanike elulugude kogumikus "Kuidas vaatad, nõnda näed", mis on ülikooli väljaanne. Nipet-näpet on mujalgi, aga mitte niisugust kõikehõlmavat kokkuvõtet nagu need vilistlaste lood internetis, mille hulgas ka Varje lugu on.

      Delete
  5. Küsisin eile raamatukogust "ajakirjanike elulugusid", laenutaja ei osanud midagi pakkuda. Hea, et sa kirjutasid pealkirja. Kui ta on ülikooli väljaanne, võib juhtuda, et teda raamatukogus polegi.
    Mina Sind mäletan ülikooli ajast, kas Sina mind ka? Vaevalt, et me otseselt lävinud oleme.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Helle, vaata siit, näed kaanepilti.
      http://www.tyk.ee/meedia/00000010037
      Raamat "Kuidas vaatad, nõnda näed. Eesti ajakirjanike elulood III" on Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaanne 2009. a: tervikuna on 600 lk paks, hetkel maksab kirjastuses 64 senti (rõhutan sõna SENTI). Saab tellida. Varje elulugu on selles ka ja kindlasti veel mõne Su tuttava oma.

      Piltide peal tuled mulle tuttav ette, aga ei mäleta, et oleksime rääkinud.

      Delete