27/06/2011

Pensionäride protsendikesed

Maxima on mu kodule kõige lähem pood ja mul ei ole talle erilisi pretensioone olnud. Mõned allahindlused, millest iga nädala alguses postkasti jõudev kliendileht teatab, on olnud täitsa asjalikud. Mitte et ma neile tormi jookseksin, aga päris märkamata ka ei jäta.

Nüüd aga... Kliendilehes nr 24 oli teade, et esmaspäeviti on Aitäh-kaardiga seenioritele (alates 65. eluaastast) kõik kaubad 5% odavamad. Ja kampaania kehtivusaeg, algus oli 20. juunil, järgmine kord täna - 27. juunil, jne veel mõnel esmaspäeval.

Et ma üpris vastselt sellesse vanuseklassi kuulun ja et nädala alguses tuleb poes nagunii käia, otsustasin 20. juunil, et teen proovi.

Valisin oma ostud välja, kõndisin kassade juurde. Juba kaugelt kuulsin, kuidas seeniorid kassapidajate käest küsivad, miks nad pole allahindlust saanud. Üks vastus oli, et selleks tuleb seeniorkaardiga maksta.

Noh, sellega on kõik korras: mul on nii Aitäh-kaart, millest reklaamis juttu oli, kui ka seeniorkaart (millest reklaamis juttu ei olnud). Kassapidajale ütlesin ka, et maksan seeniorkaardiga. Kui kassatšeki sain, polnud seal viieprotsendilisest allahindlusest märkigi.

Täpsuse huvides lisan, et kampaania ei laiene alkoholi- ja tubakatoodetele, kolmandate osapoolte teenustele ja teistele kehtivatele allahindlustele. Aga niisuguseid asju mu ostude hulgas polnud.

Ei tahtnud tühjast tüli tõsta, mõtlesin, et ega see -5% mind oluliselt rikkamaks ei tee, jätsin nii, nagu oli.

Täna hommikul mõtlesin, et teen sportlikust huvist uue katse. Valisin oma ostud välja, kõndisin kassa juurde. Ümberkaudsed seeniorid olid justkui segaduses, aga sellist valjuhäälset kassapidajatelt õiguse nõudmist ei kostnud, nagu eelmisel korral. Ütlesin kassapidajale, et teil peaks siin 5 protsenti allahindlust olema ja et ma eelmisel korral millegipärast seda ei saanud. Kassapidaja vastas, et tema ei teadvat midagi, kõik sõltub aparaadist ja kui ma ei saa allahindlust, siis helistagu Aitäh-kaardil olevale numbrile. Kui kassatšeki sain, polnud seal viieprotsendilisest allahindlusest märkigi.

Aga olin seekord ostnud nii vähe asju, et kokkuhoitav summa olnuks väga napp ja ma ei hakanud helistamisele aega raiskama.

Ka ei olnud mul esiti kavatsust seda seika blogisse panna, aga õhtul sattusin lugema Delfi uudist, et Maxima omanikud on Leedu rikaste tabeli eesotsas. Ja mitte ainult Leedu rikaste: üks Maxima omanikest on ka tõenäoliselt esimene baltlane, kes tõusis sellel aastal Forbes'i maailma dollarimiljardäride edetabelisse.
 
Millegipärast hakkas kripeldama mõte, et noil pensionäride (saamatajäänud) protsendikestel ja selles uudises toodud faktidel võib tihe seos olla.

EDIT: 4. juuli 2011. Täna oli selle asjaga meie poes kõik korras, allahindluse protsent kassaaparaatides funktsioneeris.

5 comments:

  1. Vot sellepärast, et keegi kunagi ei õienda, saabki seda jama korraldada. Väga eestlastlik. Ja siis käivad vihase näoga ringi, seletavad kuskil kööis viinapudeli taga, helistava oma Vingu-Viiusse või jumal teab kuhu, aga mitte õigesse kohta. "Äkki olen muidu halb inimene" - see eestlaste üks baashirmusid.

    ReplyDelete
  2. Mingil määral on Sul õigus. Antud juhul: viina ma ei köögis ei joo, Vingu-Viiusse ei helista.
    Blogis kirjutan jah, sest see on üks minu ajakirjanduslikke avaldamisvorme, mis antud juhul osutus kõige kiiremaks ja pole ka anonüümne.

    ReplyDelete
  3. Täna oli selle allahindluse arvestamisega meie poes kõik korras. Kassaaparaadis funktsioneeris vastav süsteem kenasti.

    ReplyDelete
  4. Mi sembra molto interessante, e soprattutto intelligente, l'iniziativa di questo negozio. E' quasi un miracolo che in questi tempi qualcuno pensi agli altri (oppure c'è dietro a questo sconto una stragegia commerciale?). Comunque è sempre valido quello che scrisse Quevedo quattro secoli fa: "Poderoso caballero es Don Dinero"...

    ReplyDelete
  5. Penso che questa iniziativa è utile per il negozio perché possono attrarre maggior numero di clienti al negozio. Tutto è fatto per profitto.

    ReplyDelete