05/09/2010

See vana hea Luts


See vana hea Luts... Alati heldimustunnet tekitav, aga kuidagi nukrusega läbisegi. Nutt ja naer on tema mälestustes kaksikvennad, nagu elus nii loomulik.

"Eesti mälu" sarjas välja antud "Ladina köök. Kuningakübar" ei petnud mu ootusi. Kinkis mitu ilusat õhtutundi. Nauditava ja südamliku lugemisena haaras endasse, viis Tartu apteekidesse nõiavere ja opodeldokipudelite juurde, pani muigama kummaliste kundede ja iseteadliku personali üle.

Viis Poola juutide omapärasesse seltskonda ja Peterburi kasarmutesse. Pani kaasa elama jutustaja elamustele ja katsumustele. Et kas ta ikka jõuab üle vastvärvitud kasarmupõranda ülemuste eest sääred teha ja vahele ei jää... Ja need teised eluseigad. Koos ajastu tuulehoogudega.

Lutsu jutustused on samuti üks hea lugemine. "Soo. Kirjutatud on...", "Tuulesellid" ja "Vaikne nurgake" on neist minu arvates kõige erilisemad. Aga ka "Olga Nukrus", "Andrese elukäik" jt on piltiloovad ja meeldejäävad. Följetonid naerutavad. Koolilugude sari kulgeb esimesest "Kevade" loost kuni nukra elulõpulise "Talveni", teisenedes, nagu on küllap teisenenud ka kirjaniku mõtted ja elutaju.

Lutsu mälestused on mu meelest tõeline väärtkirjandus. Nii kaua, kui ennast mäletan, on meil kodus olnud paks hallikaaneline päevinäinud ja äraloetud raamat "Lapsepõlv ja kooliiga". Minuga täpselt üheealine, sest kirjade järgi on see trükki antud just sel päeval, kui ma siia maailma sündisin. Kui selle raamatu lugemiseni jõudsin, sai sellest mu sõber.

Kõik need Andrese lapsepõlvelood, Oasti pere, mängu- ja koolirajad ning tärkav armastus halastajaõe Auguste vastu on kümneid kordi läbi loetud. Selles paksus raamatus on mälestuste viis osa: "Vanad teerajad" , Talvised teed", "Läbi tuule ja vee", "Vaadeldes rändavaid pilvi" ja "Kuldsete lehtede all".

Mõelda vaid, Oskar Luts oli neid kirjutades tükk maad noorem, kui mina praegu. Ja sel ajal, kui ma tema paksu raamatut esimesi kordi vaimustunud lapsena lugesin, mõeldes, kui eriline inimene peab üks nii hea kirjanik olema, käis ta täiesti tavalise inimesena Tartus ringi, andes ainet kuulujuttudele kirjanikuhärra veidruste kohta. See vana hea Luts...

2 comments:

  1. Mina olen oma aja ja tegemistega nii puntras, et "Eesti mälu" senised kaks pakkekarpi seisavad siiani lahtivõtmata. Aga nimede järgi tundub igati väärt sari olevat.

    ReplyDelete
  2. See-eest oled Sa väga tublilt paljude asjadega, sealhulgas terve viinamägi, hakkama saanud.

    Mina olen sellest sarjast ainult üksikuid köiteid ostnud, neid, millest usun suurema elamuse saavat. Raamatuid on kodus nii palju, et uute juurde ostmine on väga problemaatiliseks muutunud. Aga see Luts oli mul puudu.

    ReplyDelete