26.6.10

Läbi lillede 8. - Postkastita postkontor


Eile nägin ma taas postkontorit ilma postkastita. Mustamäel, Magistrali keskuse postkontoris, mis vist lausa Mustamäe postkontori nime kannab. Mu näpuvahel olevat kirja vaadates ütles letitöötaja: "Eks jätke see minu kätte, kui soovite." Justkui poleks näha olnud, et ma soovin kirja saata. Kui küsisin, kas neil enam postkasti polegi, vastas ta: "Ei ole." Küsimusele, kas enam ei saagi olema, vastuseks kõlas: "Ei tea praegu."

Nädal tagasi olin selle nähtusega samas esimest korda kokku puutunud. Küsimusele, kas postkasti polegi, vastas tookord letitöötaja, üks teine naisterahvas: "Pange siia!", osutades oma töölauale. Paningi siis. Natuke aega hiljem oli sama koht kaetud kõikvõimaliku postkontoris müügil oleva kirju nänniga. Kas mu kiri oli seal all ja rändas ehk nänniga koos müügiriiulitesse, seda ma ei tea: adressaadini siit paarikümne kilomeetri kaugusel pole see igatahes veel jõudnud. Aga noh, pühad olid ka vahel... Esimese kogemuse järel lootsin, et ju postkast uuesti paika pannakse - aga võta näpust...

Eile läksin igaks juhuks ka postkontorist mõnesaja meetri kaugusel asuvasse kandekeskusse vaatma, kas seal on postkast alles (oli nagu uduselt meeles, et olen seal kunagi kasti näinud). Oli alles. Ilmselt hakkan oma kirju nüüd sinna viima. Tundub kindlama võimalusena.

Olen varemgi kuulnud kurtmist, et Eesti Post suretab kirjasaatmise välja. Asemele tulevat pea täielikult e-post. Aga mu nädalataguse kirja adressaat on vanainimene, kes e-posti ei tarvita ega hakkagi tarvitama, ja eilne kiri sisaldas juubeliks ühte kaugesse riiki saadetavat ilusat postkaarti. Poleks olnud kuigi viisakas seda viimast e-postiga asendada.

Postkast võiks postkontorisse ikka alles jääda. Muidu on varsti nii, et kirjutad ümbrikule: "Maale, vanaisale", paned selle siis suvalise letitöötaja lauale õnnemänguks, kas läheb kohale või mitte...

Kui tuttavale filatelistile rääkisin sellest postkastita postkontorist, kuulsin, et ka Eesti postmarkide väljalaskmist on vähendama hakatud. Kollektsionääridel olevat nüüd hirm, et neile kõigile ei jätkugi.

Võib-olla tuleb tõesti läbi lillede rääkimise kunst jälle ära õppida, sest kullerteenusega lillede saatmine on vist varsti mugavam kui Eesti Postiga kirja saatmine.

Minu pildil: õied Maltalt, mai 2010.

3 comments:

  1. Kukkusin imestusest käpuli!
    On postkontor, aga pole postkasti? Mida see postkasti olemasolu siis maksaks, kui arvata, et rasked ajad, vaja kokku hoida?
    Et kirja väljavõtmise arvelt kuidagi midagi säästa?
    Tule taevas appi!

    ReplyDelete
  2. Mulle ka täitsa mõistmatu. Varem oli seal postkast, mille juurde pääsemiseks tuli leti juurde soovijatest ebamugavalt mööda trügida. Nüüd pole sedagi.

    Mõnes riigis ju ongi kord, et kirjad antakse letitöötaja elik postiametniku kätte, aga siis on sellest ka ametlikult teada antud. Mitte nii, et eks pange siia (lauale), kui soovite.

    ReplyDelete
  3. Kolm kuud hiljem on postkast sellesse kontorisse tagasi ilmunud :)

    ReplyDelete

Related Posts with Thumbnails