Täna nägin Andrus Ansipi Väga Ära Armastatud Karu, muuseumitöötajat Karu Lillekäppa, oma lapsepõlve mänguasju, väikese tüdruku ristiemalt saadud Kuldset Printsessi, Eesti talulaste puust mänguasju ja kaltsunukke, hästi palju lauamänge, katusealust mängutuba, Boba mänguasju, mänguraudteed... väga palju asju, sest käisin Tartus, mänguasjamuuseumis. See on nii fantastiliselt tore koht, et arvatavasti kirjutan sellest peagi veel.
Tartu maakonnas hakkas silma palju kurepesi, kured ikka paarikaupa valvet pidamas.
Tallinna tee läks väga kiiresti. Meil oli kollane buss, mille peal suured kaelkirjakupildid – kahju, et fotoaparaati polnud, muidu oleks võinud Karuema organiseeritud kollase-fotojahis osaleda.
Tallinna tagasi jõudes hakkas Tartu maanteel silma noorpaaride salong Kupidon, mille keelenaljakas nimi peaks vist Cupidot või Amorit tähendama.
No comments:
Post a Comment